Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) import EL-i jõudis käesoleval, 2024. aastal rekordilisele tasemele, vaatamata sellele, et blokk üritas pärast Moskva täiemahulist sõda Ukraina vastu katkestada sõltuvust riigist pärit gaasist.

Toormeandmeid koguva ettevõtte Kpleri andmetel importis Euroopa detsembri keskpaiga seisuga rekordilised 16,5 miljonit tonni Venemaa veeldatud maagaasi, mis on suurem kui eelmise aasta 15,18 miljonit tonni. Kogus on ka suurem kui 2022. aastal imporditud viimane rekord – 15,21 miljonit tonni, vahendab Financial Times.

„See, mida sel aastal nägime, on üllatav,” ütles Energiamajanduse ja Finantsanalüüsi Instituudi analüütik Ana Maria Jaller-Makarewicz. „Selle asemel, et järk-järgult vähendada Venemaa veeldatud maagaasi importi, suurendame seda.”

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal seadis EL eesmärgiks peatada 2027. aastaks Venemaa fossiilkütuste import, kuid Euroopa sadamatesse saabuva ülijahutatud gaasi saadetised on jätkuvalt kasvanud.

Erinevalt gaasiimpordist torujuhtmete kaudu, mis on kahanenud, ning Venemaa naftast ja kivisöest, mis on EL-is keelatud, on Venemaa veeldatud maagaasi import endiselt lubatud ja kasvab, mis on märk sellest, kuidas „paanikas” Euroopa on endiselt hädas võõrutamisega, ütles Jaller-Makarewicz.

Analüütikud on viidanud Venemaa veeldatud maagaasi ostude suurenemisele käesoleval aastal spot-turul – 33 protsenti EL-i Venemaa päritolu veeldatud maagaasi impordist on sel aastal tehtud spot-lepingute alusel, võrreldes 23 protsendiga eelmisel aastal, teatas energia nõustamisfirma Rystad Energy.

Sellised ettevõtted nagu Shell ja Equinor on teatanud, et nad ei osta Venemaa veeldatud maagaasi spot-turult. Teised kauplejad on öelnud, et peale sissetungi on kaubalepingutes sageli punktid, mis tagavad, et LNG „ei ole Venemaa päritolu”.

Selle aasta spot-tehingud on aga suurenenud, kuna kauplejad „saavad [Venemaalt] kaupa odavamalt tarnida”, ütles Rystadi gaasianalüütik Christoph Halser.

Ta lisas, et Venemaa Jamali terminalist Euroopasse tarnitud veeldatud maagaasi hind on „oluliselt madalam” kui USA-st veetaval gaasil.

Varem importis Euroopa Venemaalt umbes kaks viiendiku oma gaasist, millest suurem osa oli torujuhtmete kaudu. Praegu moodustab kogu gaasiimport Venemaalt, sealhulgas torugaas, vaid umbes 16 protsenti EL-i gaasitarnetest.

EL-i ametnikud on veendunud, et blokk ei vaja Venemaa kütuseid, isegi kui see tähendab gaasi ostmiseks mujalt kõrgemate hindadega leppimist.

Laevade jälgimise andmed näitavad, et Venemaa veeldatud maagaas moodustas tänavu 20 protsenti EL-i merekütuse koguimpordist, võrreldes 15 protsendiga eelmisel aastal. Kogu Euroopasse toodud Venemaa LNG-d ei tarbita selles piirkonnas, osa laaditakse ümber ja saadetakse mujale maailma.

Prantsusmaale suunatavad mahud on sel aastal hüppeliselt kasvanud, peaaegu kahekordistunud 2023. aastaga võrreldes. Kpleri andmetel on enam kui pooled saadetistest läinud Dunkerque’is asuvasse imporditerminali.

Seal on terminali kasutuslepingud Prantsuse energiafirmadel EDF ja TotalEnergies ning Saksamaa riiklikul energiaettevõttel Sefe.

Belgia oli suuruselt teine ​​Venemaa veeldatud maagaasi importija, sest sealne Zeebrugge sadam on üks väheseid Euroopas, kus toimub veeldatud maagaasi ümberlaadimine kaugel põhjas kasutatavatelt jääklassi tankeritelt tavalistele kaubalaevadele. EL-i valitsused on kokku leppinud, et keelavad sellised Venemaa veeldatud maagaasi ümberlaadimised Jamalist EL-i mittekuuluvatesse riikidesse – meede jõustub 2025. aasta märtsis.

EL-i uus energiavolinik Dan Jørgensen lubas järgmisel aastal esitada plaani, kuidas blokk suudab täita 2027. aasta eesmärgi võõrutada end kõigist Venemaa fossiilkütustest.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis oktoobris märku, et blokk võib suurendada USA importi, et rahustada USA presidendiks valitud Donald Trumpi, kes on ähvardanud ulatuslike kaubandustariifidega.

Trump on hoiatanud, et EL peab kohustuma ostma „suurtes kogustes” USA naftat ja gaasi, vastasel juhul võivad tulla tollimaksud.