Kas see nüüd algabki? Maailm on tuumasõjale lähemal kui kunagi varem – mida see tähendab?

Pärast seda, kui president Vladimir Putin kiitis heaks uued tuumarelvade kasutamist reguleerivad reeglid, on maailm III maailmasõjale lähemal kui kunagi varem.

Putin allkirjastas eile esmaspäeval, 18. novembril seaduse muudetud doktriini kohta, mis lubab Kremlil anda tuumalööki, kui Venemaad ründab mõni riik, mida toetab tuumariik pärast seda, kui Ukraina tulistas esimest korda Venemaale ameeriklaste tarnitud kaugmaaraketi, vahendab Daily Mail.

Alates 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungimisest on despoot järjekindlalt ähvardanud kasutusele võtta Moskva hirmuäratava arsenali, kuid tema viimane samm toob tuumaholokausti tondi aina lähemale.

Mis siis juhtuks, kui Putin vajutaks nuppu ja viskaks Londonile tuumapommi?

Esmaspäev, 20. jaanuar 2025

7.30: Vladimir Putin annab oma tuumapunkrist sügaval Kremli sees käsu.

Tuhat kilomeetrit Moskvast põhja pool asuvad tegutsema insenerid, kes töötavad objektil 16 – Plesetski kosmodroomi tuumarajatises. Käsu saamisest tuumalõhkepea väljalaskmiseni kulub neil täpselt 30 minutit.

Pardal olev navigatsioonisüsteem – meetri täpsusega – on sihitud Londonis Trafalgari väljakule. Hüperhelikiirusega relv liigub üle 14 500 kilomeetri tunnis. Seda ei saa peatada.

Kell 7.50: Relvajõud ja kaitseministeerium üritavad kiiresti ühendust saada oma Venemaa kolleegidega, kuid nende kõnedele ei vastata. Midagi on tõsiselt valesti.

Kell 8: Mandritevaheline ballistiline rakett Jars, mis on varustatud tuumalõhkepeaga ja mille lennuulatus on 12 000 kilomeetrit, lendab taevasse.

8.01: Londonis on metroovagunid täis ja teed on tipptunnil tiheda liiklusega. Ühelgi inimesel pole vähimatki aimdust, et vaid viie minuti pärast hävitatakse suur osa pealinnast.

Ühendkuningriigi õhutõrjesüsteem Sky Sabre on Londoni kaitsmisel jõuetu. Selle „tavalised õhutõrjemoodulraketid” liiguvad kiirusega 3700 kilomeetrit tunnis, kuid on tõhusad ainult hävituslennukite, droonide ja teatud laserjuhitavate rakettide vastu.

8.03: NATO tõstab Ühendkuningriigi ohutaseme „usutavast” „tõenäoliseks” ja Suurbritannia kaitseministeerium piirab juurdepääsu „ülekande baasjaamadele”, takistades kodumaistel mobiiltelefonidel sõnumite saatmist.

8.04: Siseministeerium saadab Ühendkuningriigis igasse SIM-kaardiga seadmesse signaali, mis hoiatab vahetu ohu eest: „SAABUVA BALLISTILISE RAKETI OHT. OTSI VARJUPAIKA.”

Arvatakse, et isegi maailma kõige tõhusam ballistiliste rakettide vastane süsteem, USA „maapealne keskväljakaitse”, on ICBM-i ees tõelisest töökindlusest enam kui kümne aasta kaugusel.

8.05: Linna valdab segadus. Londonlased mõtlevad, kuhu rakett suundub ja kas nad peaksid põgenema või võivad põgeneda. Mõned on kindlad, et sõnum on viga.

Peaminister koos oma lähimate nõunike ja lähimate pereliikmetega evakueeritakse tema kontorist Downing Street nr 10 ja viiakse valitsushoone Whitehalli all asuvasse tuumavarjendisse, mida tuntakse Pindari nime all. Külma sõja ajal ehitatud punker on saanud oma nime ainsa maja järgi, mis jäi püsti, kui Aleksander Suur 335. aastal eKr Teeba linna hävitas.

8.06: Kõik raadio- ja telesaated katkevad ning jaamadel on selle asemel salvestatud hoiatus varjupaika mineku kohta. Segadus muutub paanikaks. Kümned tuhanded londonlased tormavad metroojaamadesse varju otsima. Esimesed surmad juhtuvad siis, kui lapsed ja vanurid tallatakse jalge alla.

Teised seisavad lagedal ja vaatavad aukartusega idapoolsesse taevasse ilmunud heledat punkti. Kahe väikese lapsega ema laskub kõnniteele, kallistab oma lapsi ja sulgeb silmad.

8.08: Plahvatus. Lõhkepea plahvatab Trafalgari väljakul. Selle võimsus on 800 kilotonni – võrdne 800 000 tonni trotüüliga ja enam kui 50 korda võimsam kui 1945. aastal Hiroshimale heidetud pomm „Little Boy”.

West Endi kohal plahvatab tohutu valge sähvatus, mis on heledam kui Päike. Seda võib näha sadade kilomeetrite kaugusele, nii kaugele põhjas kuni Edinburgh ja lõunas kuni Pariisini.

Igaüks ringtee M25 sees kogeb välgupimedust. Paljude jaoks kestab see vaid paar tundi. Teised jäävad eluks ajaks pimedaks, „aatomivälgatus” põletab läbi nende võrkkesta.

Prillide kandjad kannatavad kujuteldamatu valu käes, kuna läätsed suurendavad sähvatuse mõju.

Vähem kui kaks sekundit hiljem süttib teine ​​sähvatus, kui plahvatuse lööklaine taha jäänud valgus tuleb nähtavale.

Rõhulaine – peatamatu suruõhu laine, mis liigub kiirusega peaaegu 1300 kilomeetrit tunnis, helikiirusest kiiremini – liigub läbi pealinna. Kõigil, kes pole tapetud, lõhkevad 11 kilomeetri raadiuses kuulmekiled.

Nelsoni sammas, neli lõvi selle aluse peal ja St Martin-in-the-Fieldsi kirik on millisekundiga kadunud. Nende asemel laiub rahvusgalerii ja Admiraliteedi kaare vahel kraater, mille läbimõõt on 200 meetrit ja sügavus 50 meetrit, nagu värav põrgusse.

Parlamendihoone, London Eye ja pool Mayfairist lihtsalt lakkavad olemast – muutuvad tolmuks. Inimesi hävitatakse kümnete tuhandete kaupa.

8.09: Üks minut pärast kokkupõrget ulatub „suure plahvatuse raadius” epitsentrist kahe kilomeetri kaugusele. Selles raadiuses on surmajuhtumite arv 100%. Isegi raudbetoonist ehitised hävitatakse, niidetakse vundamendini, paljastades inetu väändunud metalli.

Niinimetatud „mõõduka plahvatuse raadius” ulatub 5 kilomeetri kaugusele Trafalgar Square’ist kuni Kensingtoni, Camdeni ja Whitechapelini. Selles tsoonis on enamik elamuid kokku varisenud; seisma jäänutes puhkevad tuhanded elektritulekahjud.

„Kerge plahvatuse raadius” ulatub 11 kilomeetri kaugusele kuni Brentfordi, Stratfordi, Wood Greeni ja Wimbledoni. Aknad on purunenud, pannes mõned inimestest uurima salapärast eredat välku.

8.10: Pealinnas möllavad tulekahjud. Pool miljonit londonlast on surnud.

8.11: Šokiseisundis peaminister kaalub Pindaris, kas anda Venemaale vastulöök või mitte, teades, et vastulöök tähendaks lugematute miljonite inimeste kindlat surma, kuid selle tegemata jätmine oleks tema kohustuse rikkumine. Sideliinid Washingtoniga on katkenud.

Pudeli single malt viskit, mida hoitakse punkris, avab kaitseminister.

8:12: Atlandi ookeani põhjaosas on üks neljast Suurbritannia tuumarelvaga Trident allveelaevast oma üheksakuulise patrulliga poole peal. Komandör saab teate, mis hoiatab meeskonda löögi eest Londonis. Nad üritavad Downing Streetiga ühendust võtta reserveeritud raadiosageduse kaudu. Vastust ei tule.

8.13: plahvatuse kiirgavad elektromagnetimpulsid (EMP-d) põhjustavad pingetõusu, mis hävitab elektriseadmete komponente. Kui ellu jäänud üritavad lähedastega ühendust saada, on mobiiltelefonid tummad.

Kõned numbrile 999 kas ebaõnnestuvad või jäävad vastamata.

Nõukogude Venemaal hoiti aururonge juhuks, kui tuumarünnak põhjustab raudteevõrgu elektrikatkestuse.

Ühendkuningriigil pole sellist tagavara, mis tähendab, et kogu raudteetransport Londonisse ja sealt välja on peatunud. Teed on ummistunud. 25 kilomeetri raadiuses asuvad elektriautod ei käivitu: elektromagnetimpulss on muutnud need kasutuks.

8.15: Linna suuremad haiglad, sealhulgas St Thomas ja Chelsea ning Westminster on hävitatud. Lähimad töötavad haiglad Tunbridge Wellsis, Crawleys ja Lutonis on kõrgendatud valmisolekus ja hakkavad valmistuma patsientide sissevooluks.

8.20: Pealinnas hakkab sadama radioaktiivset sadet. See sade, mis koosneb pinnasest, ehitusmaterjalidest ja isegi aurustunud inimlihast, on surmavalt radioaktiivne ja kujutab endast suurt bioloogilist ohtu. See langeb vähemalt 24 tundi.

Igaüks, kes läheb välja, hingab tahtmatult sisse mikroskoopilist plutooniumi, mis sulatab keha seestpoolt väljapoole.

Kolmkümmend minutit pärast plahvatust hakkavad londonlased Richmondis ja Wembleys oksendama, millele järgneb kiiresti kõhulahtisus ja teadvuse kaotus. Piinav surm on tundide kaugusel.

8.30: Radioaktiivse sademe pilv liigub tuule saatel kirdesse; see ulatub kuni Norwichini, enne kui kõik allesjäänu Põhjamerre settib. Igaüks, kes Ida-Anglias väljas liigub, hingab sademeid sisse. Järgmistel kuudel hakkavad nad kannatama kaalulanguse, sisemise verejooksu ja juuste väljalangemise all. Paljudel arenevad välja surmavad vähid.

8.35: Pealinn on surmatsoon. Igaüks, kes elab kolme kilomeetri raadiuses kokkupõrkepunktist, on saanud piinavaid kolmanda astme põletusi oma nahal. Kiirgusmürgitus tapab nad tõenäoliselt mõne tunni jooksul.

Maa-aluses võrgus on puhkenud kaos. Suurem osa sissepääsudest on langenud rusude ja killustiku tõttu suletud.

8.45: Tuled ei põle ja pimedas puhkeb paanika. Temperatuur tõuseb tihedalt kuhjatud inimkehade vahel ja ilma veeta hakkavad mõned vanemad inimesed minestama, ühinedes nendega, kes on juba rongipõrandatele ja platvormidele tallatud või rööbastele kukkunud.

8.50: Peaminister käsib armeel sulgeda kõik pealinna sisenevad ja sealt väljuvad marsruudid, muutes ringtee M25 piirdeaiaks, et vältida radioaktiivsete inimeste ja materjalide levikut. Armee personalile antakse P2-klassi näomaskid ja jooditabletid, et peatada radioaktiivse joodi seondumine kilpnäärmega ja surm.

Peaminister annab kõigi kohta, kes üritavad perimeetrit ületada, korralduse „tulistades tappa”.

Kell 9: Tund pärast plahvatust. BBC Worcestershire’is asuv Wood Nortoni tuumapunker, millel on juurdepääs ülikõrgsageduslikele satelliitidele, alustab edastamist. Sõnum on kõikjal Ühendkuningriigis lihtne: „Minge siseruumidesse. Püsige siseruumides. Häälestuge raadiole.”

9.15: Kuna „kriisiohjamine” juba töötab, algatab peaminister valitsuse „hädaolukorrale reageerimise protokolli” teise osa 3. tasemele „Katastroofiline hädaolukord: tagajärgede juhtimine”.

Sõjaväe reservväelased ja politseiametnikud väljaspoolt Londoni piirkonda hakkavad koordineerima linna lõksu jäänud inimeste päästmist. Esimese sammuna püstitatakse telgid, kus londonlased saaks end enne evakueerimist radioaktiivsetest osakestest puhastada.

9.30: BBC edastab Wood Nortoni punkrist vanu salvestisi, sealhulgas Vera Lynni, et moraali tõsta. Saateid tähistatakse iga 30 sekundi järel käsuga: „Minge siseruumidesse. Püsige siseruumides. Häälestuge raadiole.”

Kell 10: Kaks tundi pärast plahvatust. Kolmveerand miljonit britti on surnud. Üle kahe miljoni on tõsiselt vigastatud. Valdav enamus ei saa kunagi vajalikku kiirabi. Valitsuse prioriteet on radioaktiivse sademe leviku tõkestamine. London on mausoleum.

Kell 10.15: Trident pole pärast enam kui kahte tundi peaministriga ühenduse võtmist vastust saanud. Ülem läheb rahulikult käsuruumi nurgas oleva lukustatud konsooli juurde ja sisestab koodi.

Ta võtab välja „viimase abinõu” kirja ja avab selle. Sees on lihtne käsitsi kirjutatud teade. „Kui Suurbritanniat rünnatakse ja see allveelaev Trident ei saa kätte peaministrit, luban ma vastulöögi anda.” Selle all on peaministri allkiri.

Allveelaevad kutsutakse lahinguolukorda. Paljud usuvad, et see on järjekordne õppus. Kuid kui 132-liikmeline meeskond on paigas, teab ta, et see on tõsi. Komandör tõstab Colti käsirelva käepideme sarnase oranži päästiku. Ta noogutab oma meeskonna poole, sulgeb silmad ja vajutab päästikule.

Kell 11: Side Washingtoniga on loodud satelliittelefoni teel. Peaminister – teades, et tal on USA presidendi nõusolek – tugineb Põhja-Atlandi lepingu artiklile 5. Ameerika alustab oma rünnakut Venemaa vastu Lõuna-Hiina merelt, lüües strateegilisi sihtmärke ja tuumarakettide asukohti. Venemaa ei suuda edasiste tuumalöökidega kätte maksta.

Esmaspäev, 3. veebruar 2025

8.00: tuumapomm tabas Londonit täpselt kaks nädalat tagasi. Pealinnas on surmvaikne, välja arvatud sadade sõdurite ettevaatlikud sammud, kes on riietatud kaitseülikonda, ja nende respiraatorite kärisev heli. Möödus kolm päeva sellest, kui sõjaväelased sisenesid esimest korda pealinna ellujäänuid otsima.

Selle aja jooksul ei leitud ühtegi inimest epitsentrist paari kilomeetri raadiuses elusalt. Valdav enamus aurustus plahvatuses. Plahvatuse päeval suri kiirgusmürgistusse veel sadu tuhandeid inimesi.

8:15: Ühes 50-st kodumaakondades ellujäänute majutamiseks loodud haiglast ravivad arstid endiselt kohutavate põletuste ja elumuutvate vigastuste käes patsiente.

Pommi kiirgusraadiuses oli kuni kaks miljonit inimest ja paljudel areneb selle tagajärjel surmaga lõppev vähk.

Teadlased on eriarvamusel, millal London taas elamiskõlblikuks saab – kui üldse. Üks on aga kindel: see kunagine suur linn, mille roomlased kaks aastatuhandet tagasi rajasid, on nüüd vaid kohutav monument inimkonna ajaloo süngeimale päevale.

Kommentaarid
(Külastatud 1,435 korda, 1 külastust täna)