Lisaks USA Norfolki peastaabi otsealluvusse üleviimisele ajas Soome omale NATO-s välja olulise staabi rajamise.

Soome idaosas Mikkelis on juba „natuke valmisolekut tõstetud” seoses võimalusega, et linn valitakse NATO staabi asukohaks, ütles Mikkeli linnapea Janne Kinnunen väljaandele Helsingin Sanomat.

Kaitseminister Antti Häkkänen ütles reedel, et Soome tuleb NATO staap. Selle asukoha kohta pole kindlat infot, kuid näiteks Mikkeli on Yle andmetel üks variantidest.

Soome kaitseväe maaväe staap asub juba praegu Mikkelis. Sõjaajaloohuvilistele on linn samuti tuttav, sest sõdade ajal asus seal Soome armee staap.

„Personali tuleb staabilinna loomulikult juurde,” sõnab Kinnunen.

Kinnuneni sõnul on personali võimaliku saabumise osas juba läbi räägitud. Tõenäoliselt tooks NATO staap kaasa välisriikide sõjaväelasi ja nende perekondi.

„Seetõttu oleme mõelnud näiteks alushariduse ja -koolituse rahvusvahelisusele,” märgib ta.

Ka linna taristu ja majanduse arenguvajadustega on töötajad arvestanud.

Mikkelis on juba lennujaam, aga NATO staabi saabudes tuleks seda kõvasti laiendada.

Konkreetseid meetmeid pole veel ette võetud, kuna asi on endiselt väga ebakindel. Lisaks asukohale on lahtine ka võimaliku NATO staabiga seotud inimeste arv.

„Hinnangud ulatuvad kümnetest sadadeni,” märgib ta.

Kinnuneni sõnul on Mikkeli aktiivselt püüdnud saata sõnumit, et linn on valmis personali paigutamise nimel pingutama.

NATO staabi asukoht Mikkelis oleks „kõva sõna”, ütleb Kinnunen.

Linnal on sajanditepikkune sõjaajalugu. Näiteks 1789. aastal toimus Mikkelis Porrassalmi lahing Rootsi ja Venemaa vahel. Kodusõja ajal suunati Soome valgete tegevust Mikkelist.

Talve- ja Jätkusõja ning Lapi sõja ajal oli väejuhatus Mikkeli kesklinna rahvakoolis. Praegu kannab kool nime Päämajakoulu.

„Oleks tore, kui linn oleks taas maailmapoliitika keskmes,” sõnab linnapea.

NATO staabil oleks suur tähtsus ka Lõuna-Savole ja kogu Ida-Soomele. Kinnuneni hinnangul edastaks see sõnumi piirkonna elujõulisusest.