President Alexander Stubbi naljad Eesti-visiidi ajal on tekitanud nii eestlastes kui ka eestisoomlastes vastakaid tundeid. Eesti kultuuri ja kombeid hästi tundvate eestisoomlaste sõnul tõmbas Stubb Soome-Eesti suhted tagasi vodkaturismi lõhnalistesse 1990ndatesse aastatesse.
Kõnekas on see, et Eesti meedia on Stubbi naljad praktiliselt täiesti tähelepanuta jätnud, kuigi muidu on riigivisiiti jälgitud, vahendab Iltalehti.
Eestis on Stubbi nalju alkoholi ja vorsti teemal peetud enamasti piinlikuks ja kehva teadlikkust näitavateks. Vähemalt pole nad Stubbsi mainet Eestit tundva riigipeana tõstnud.
Esmaspäeva õhtul Tallinna kruiisiterminalis Stubbi ja tema abikaasa Suzanne Innes-Stubbi auks korraldatud õhtusöögil läks Stubb indu, mainides oma kõnes alkoholiga seotud nalju. Stubb rääkis oma Eesti muusika esitusloendist Spotifys ja loetles Eesti artiste: Eleryn Tiit, Stefan, Karl-Erik Taukar…
Pärast seda meenutas ta oma kuulajatele, kelle hulgas olid Eesti president, peaminister ja europarlamendi saadik, kuidas Karl-Erik Taukaril on laul nimega Cuba Libre ja Smilersil lugu nimega Mojito.
Millal Eleryn Tiit avaldab loo nimega „Viru Valge”? küsis Stubb inglise keeles, saades vastuseks pingestatud naeru, eriti eestlaste poolt.
Alkohol on endiselt keskne teema, millega sageli seostatakse Soome turismi Eestis.
Stubb mainis oma kõnes ka nelja eestikeelset sõna, mis tähendavad soome keeles hoopis muud. Üks neist oli „ämmä”, mis Stubbi väitel tähendab soome keeles pahurat vanamutti.
Kümneid aastaid Eestis töötanud Soome konsultant Pekka Linnainen, kes tunneb põhjalikult eesti kultuuri ja keelt on üks neist, kes Stubbi naljade pärast piinlikkust tundis.
Mul oli piinlik Stubbi aastakümnete taguste baarilauakeele naljade pärast, sõnab Linnainen.
Kas need olid tõesti Stubbi enda väljamõeldis või oli nende taga riigiametid? Presidendi eestikeelsed sõnavõtud riigikogus olid kiiduväärt, aga muu tekitas häbi.
Linnainen ütleb, et Stubb on huumorimees, „aga ta oleks oma väärtushinnangute puhul paremat väärinud”. Linnainen spekuleerib ka, kas Stubbi eesti keelega seotud naljad pärinevad 1991. aastal ilmunud soome-eesti segaduse sõnaraamatust, mis loetleb ohtralt sarnaseid eesti sõnu, mis sageli soome keeles midagi naljakat tähendavad.
Eesti soomekeelse raadioraama SSS-raadio peatoimetaja Tapio Reini ütleb, et peab president Stubbi „halva nalja väljamõtlejate ohvriks”. Ta nõustub, et Tallinnas Stubbi suust kõlanud naljad on maitsetud ja eelkõige väga vanamoodsad.
Alexit ma siiski hukka ei mõistaks, sest ilmselt saab ta oma naljad siin Eestis mullis elavatelt nõuandjatelt. Nad on käsiraamatust võtnud vanu asju, mis on küll ajast lootusetult maha jäänud, kuid võisid soomlasi naerma ajada millalgi 1990ndate aastate alguses, analüüsis Reini.
Ma ütleks, et see on armetu töö, kui midagi ei muutu ja samad asjad jätkuvad igavesti, sõnab ta.
Eestile spetsialiseerunud Soome aimekirjanik Jari Havia seevastu näeb Stubbi suhtumises jälgi 1980ndatest aastatest.
Rusikareegel on see, et kui soomlane hakkab Eestis märjukeste teemal nalju tegema, astutakse sellega reha otsa, nendib ta.
Stubbi naljad sõnade erineva tähenduse üle oleks publikule olnud arusaadavad, kui neid oleks räägitud nii soome kui eesti keeles. Nüüd rääkis Stubb neid inglise keeles ja läks sellega metsa.
Haviale menutavad Stubbi naljad Eestis 2015. aastat, mil Helsingin Sanomat otsis oma artiklis ettepanekuid eestlaste hüüdnimede kohta. Sellest tekkis suur poleemika ja leht pidi lõpuks eestlaste ees vabandama.
President Stubb külastas teisipäeval Tallinnas Rakett69 teadusstuudiot, kus Eesti IT-guru Taavi Kotka rääkis talle koos abikaasaga loodud HK Unicorn Squadist, mis tutvustab tüdrukutele tehnikat. Selle peale vastas Stubb, et „Soomes kasutatakse vorsti kohta nimetust HK”.
Kõnealune HK vorst on kurvalt lõppenud peatükk Soome-Eesti majandusajaloos, mil HK vorstitootja HKScan omas üle 20 aasta Eestis tootmisüksusi, kuid pidi lõpuks kahjumi tõttu Eestist ja Baltikumist lahkuma.
