Leedu võib kehtestada ajutise kaitsemaksu ja see tuleks mitmest allikast, ütles välisminister Gabrielius Landsbergis.

„Olen veendunud, et võiks kaaluda ajutist üldist kaitsemaksu. Sellel oleks aegumistähtaeg, kuna suur osa [kaitse]eelarvesse vajaminevast rahast on investeeringu iseloomuga, selge ajagraafikuga, pärast mida võiks naasta mingisse teise reaalsusesse,” ütles Landsbergis parlamendis Seimis täna neljapäeval, 14. märtsil ajakirjanikele..

Tema sõnul võiks selline kaitsemaks tulla mitmest allikast, sealhulgas laenurahast, käibemaksu tõusust ja ettevõtte tulumaksust.

Leedu poliitikud arutavad nüüd täiendavat kaitserahastust, et rahastada plaane luua relvajõudude sees diviis, võõrustada Leetu määratud Saksa brigaadi ja kehtestada kohustuslik ajateenistus.

Leedu kaitsefinantseerimine on praegu 2,75 protsenti SKT-st, kuid praegune pankade solidaarsusmaks aegub selle aasta lõpus, mis langetab kaitsele eraldatud tavapärased eelarveeraldised 2,52 protsendile SKT-st.

Peaminister Ingrida Šimonytė ütles varem, et riik vajab 2030. aastaks eelnimetatud projektide jaoks täiendavat kaitserahastust 0,7 protsenti SKT-st. Hiljem väheneks vajadus lisaeraldiste järele.

Kaitsemaksu rahastamise viisidena kaalutakse käibemaksu, ettevõtte tulumaksu ja eraisikute tulumaksu tõstmist.