Droon lendab lahinguvälja kohal. Väsinud ja stressis sõdurid on tihedas formatsioonis süvendis, mis kaitseb neid õhus lendavate suurtükikildude eest. Küll aga on nad haavatavad otse õhust kukkunud lõhkeainete suhtes ja droonipiloot teab seda.

Granaat kukub ja haavab nelja sõdurit. Isegi kui surmajuhtumeid pole, on pool gruppi mängust väljas.

Iltalehti uuris Soome vabatahtlikult, kes on juba ligi kaks aastat võidelnud Ukraina sõjas, kuidas saab tänapäevasel lahinguväljal oma ellujäämise võimalusi parandada. Võitlejanime Krutõ all tuntud mees ei esine julgeoleku kaalutlustel loos pärisnimega.

Drooniga kohtumine lahinguväljal hõlmab mitut sammu. Kõigepealt tuleb välja mõelda, kas droon võib olla sinu või vaenlase oma. Pärast seda tuleb hinnata, kas droon on sind tuvastanud või sihtinud. Mõlema väljaselgitamine võib olenevalt olukorrast olla keeruline. Helide järgi saab järeldada kaugust, suunda ja mustrit. Näiteks FPV (First Person View) ja Mavic kõlavad erinevalt, ütleb ta.

Laias laastus liiguvad lahinguvälja kohal kaht tüüpi droonid, mis on võimelised tabama. Ühed pommitavad, st viskavad vastasele erinevaid lõhkeaineid, teiste ülesanne on otse rünnata. Viimaseid tuntakse kamikaze ja FPV droonidena. Ukrainas on mõlemad pooled neid kasutanud tankide, sõidukite ja tulipunktide, aga ka üksikute võitlejate vastu.

Üksikud võitlejad võivad ohuks valmistumiseks rakendada erinevaid meetmeid. Krutõ rõhutab, et ettevalmistus puudutab kogu rühma, mitte ainult üksikuid võitlejaid.

Peidus püsimine on esimene ja kindlaim kaitse. Kui piloot ei näe sihtmärki ehk sõdurit, ei saa ta seda ka mõjutada, sõnab ta.

Tavaliselt peavad sõdurid positsioonidel olles vastase ees maa peal luurama, kuid nüüd peaks tööülesannete hulka kuuluma ka õhus luuramine ja kuulamine. Droonioht ei piirdu ainult vahetu rindejoonega, vaid nendega saab lennata ka tagalas. Ettevaatusabinõuna kutsub Krutõ sõdureid üles vältima liiga tihedaid gruppe, eriti kui nad on paigal.

Hunnik liikumatuid sõdureid on droonipiloodi jaoks ideaalne sihtmärk. Granaate pole lihtne täpselt visata, eriti väiksematele sihtmärkidele, seega aitab palju, kui mitu vaenlase sõdurit otsustavad korraga paigale jääda, ütleb ta.

Kui mõni sõjaväelaste rühm satub drooni sihtmärgiks, on lisaks liikumisele oluline ka hajutamine. Kui sihtmärgid hajuvad mitmes suunas, on piloodil raskem jälgida kõigi üksikute sõdurite liikumist. Sihtmärgi valimine muutub veidi keerulisemaks. Suhtlemine ja koordineerimine on kõige keskmes, et olukord saaks võimalikult väheste kaotustega lahendatud.

Oluline on jälgida, keda droon taga ajab. See teave tuleb edastada ka võitlejale. Kui see on selge, võib ülejäänud grupp proovida drooni tulistades seda alla tuua, räägib ta.

Krutõ sõnul on isegi vastumeetmete puhul võimalus saatuslikuks veaks.

Kui suhtlus ei toimi ja grupi liikmed jooksevad minema nii, et näiteks ainult üks jääb drooni tulistama, siis saab temast märklaud. Kaootilises olukorras tapetakse esimesena sõdur, kes näitab üles parimat võitlustahet. Pärast seda rünnatakse teisi.

Kui võitleja mõistab, et ta on drooni sihtmärk ja vastumeetmeid pole võimalik ette võtta, saab Krutõ sõnul oma ellujäämisvõimalusi parandada isegi üksinda. Võti on ettearvamatu ja kiire liikumine.

Drooni eest põgenemisel on oluline mitte joosta näiteks mööda sirget rada või teed, sest siis suudab inimesest kiirem droon lennata põgeneva sõduri ette ootama ja visata granaadi, kui sõdur jõuab kohale.

FPV droonide puhul on reaktsiooniaeg lühem ja ellujäämistingimused halvemad, kui läheduses pole korralikke sissekaevatud varjualuseid. Põhimõtteliselt on võimalik, et ettearvamatu, maastikukatet ära kasutava liikumisega võib jõuda olukorrani, kus drooni signaal kaob. Sel juhul ei saa jälitamist jätkata. See valik on aga ebakindel.

Soome tüüpi maastikul tasub võimalusel joosta ka tihedas võsas. Seal võib FPV-d olla raskem jälgida ja see võib suurema tõenäosusega okstes plahvatada. Jääb vaid loota, et plahvatus vigastusi ei põhjusta, annab Krutõ nõu.

Lisakaitset võivad pakkuda ka erinevad seadmed, mis tuvastavad ja hoiatavad võitlejat droonide eest või tekitavad neile häireid. Näiteks võivad kaasaskantavad saatjad pakkuda kaitset, kui need häirivad teatud droonide kasutatavaid sagedusi.

Viimane kaitseaste on sõduri enda kaitsevarustus. Hea kiiver ja killuvest võivad päästa võitleja elu, kui neid õigesti kasutatakse ja kantakse, ütleb Krutõ.

Krutõ sõnul võib rindele saabuvatel uutel sõduritel olla raskusi mõistmisega, milleks droonid tegelikult võimelised on, kui neil puudub lahingukogemus. Drooni kaamera suudab tähelepanematut võitlejat juba kaugelt märgata.

Näiteks augustis saabus meie jälgitavasse külla rühm venelasi, kes olid ilmselt hiljuti rindele saadetud. Nad kõndisid muidu mahajäetud küla tänavatel vabalt, droonidest hoolimata. Paari päeva pärast olid nad juba aru saanud, et väljas ei tohi vabalt liikuda, sõnab ta.

Koos võib kasutada ka pommituse- ja FPV droone ning seda oleks hea kaitsemeetmetes arvesse võtta. Krutõ on sageli olnud tunnistajaks olukordadele, kus venelaste ebakompetentsus on toonud kaotusi.

Kui drooniga üle tugipunktide lennata, seisavad venelased seal tihti nagu lollid ja jõllitavad. Kui esimene pomm kukub, otsivad nad sageli sama varjualust. Küll aga näeb pommitaja, kuhu nad liiguvad ja siis saab nende varjupaika suunata FPV.