Soomes tapeti 4-aastane laps kohutaval kombel aurumopiga

Eelmise, 2023. aasta juuni alguses suri Joensuus kodus vägivaldselt 4-aastane poiss. Info juhtunu kohta jõudis politseini, kui lapse kasuisa helistas neljapäeva hommikul häirekeskusesse ja teatas poisi vigastustest.

Kohale saabus kiirabi, kuid arvukate verevalumite ja ulatuslike põletushaavadega last ei õnnestunud päästa. Poisi ema ja kasuisa võeti mõrvas kahtlustatuna vahi alla, vahendab Ilta-Sanomat.

Politsei jättis uurimise käigus enda teada, mis korteris juhtus ja kuidas lapse vigastused tekkisid. Šokeeriva teo tagamaade kohta on nüüd rohkem infot, kui paarile loeti ette süüdistused.

Protsess on käimas Põhja-Karjala kohtus.

Prokurör nõuab 26-aastasele kasuisale mõrva eest eluaegset vanglakaristust. Prokurör süüdistab 22-aastast ema kergemas kuriteos ehk tapmises ja nõuab talle üle 8-aastast vanglakaristust.

Erinevad kuriteonimetused viitavad sellele, et prokurör on leidnud, et kasuisa ja ema tegevuses esines teatud erinevusi. Kahtlustatakse, et tapmine pandi toime pühapäevast neljapäevani, 4.-8. juunini.

Prokurör usub, et last koheldi halvasti juba pikalt enne tema surma.

Paari kahtlustatakse ka ebaseaduslike ainete tarvitamises. Nii ema kui ka kasuisa süüdistatakse narkokuriteos, mis kahtlustuse kohaselt toimus ligikaudu kaheksa kuu jooksul ajavahemikus 18. oktoober 2022 kuni 8. juuni 2023.

Lisaks süüdistatakse ema varguses ja kasuisa vargusele kihutamises ajavahemikul 18. oktoober 2022 kuni 5. juuni 2023.

Lapsel olid teise astme põletused, verejooksud ja muud vigastused.

Lasteaias oli märgatud, et lapsel on suur sinikas. Prokuröri sõnul olid vanemad last regulaarselt pildistanud ning fotokoosseisude põhjal oli võimalik muu hulgas välja selgitada vigastuste välimus.

Lapsel 7. juuni hommikuse seisuga põletushaavu ei olnud. Naine oli läinud vanaema juurde, kus ta oli viibinud kella 13 paiku.

Selle aja jooksul olid ema ja kasuisa omavahel suhelnud. Sõnumivahetuses tekkis paaritunnine paus, misjärel mees sõnumitele ei vastanud.

Siis oli ema saatnud sõnumeid, et tere, kas sa vastad. Kasuisa vastas, et oli viinud lapse duši all nii, et lapse näolt tuli nahka maha. Kasuisa väitis, et laps kakas püksi ja seetõttu pidi ta duši all käima. Ema seda selgitust ei uskunud ja küsis, miks sai laps selliseid vigastusi.

Kasuisa eitab, et põhjustas lapse surma, kuid tunnistab, et kasutas lapse peal kuuma vett.

Ema nõuab tema tapmissüüdistuse tühistamist. Ta ei põhjustanud üksi ega koos lapsele vigastusi, ütleb kaitsja.

Kaitsja sõnul teadis ema küll, et kasuisa oli mõnikord lapse suhtes „tarbetult karm”. Samuti oli ema teadlik, et kasuisa oli joobes, kui jättis poja mehega üksi koju.

Koju naastes oli ema märganud lapsel põletushaavu, kuid arvas, et neid saab koduste vahenditega ravida.

Tapetud lapse bioloogilisel isal on asjas nö teisese süüdistuse õigus, mille alusel nõuab ta ka lapse ema karistamist mõrva eest, kuigi prokurör nõuab karistust tapmise eest.

Isa on kohtus koos advokaadiga. Tapetud 4-aastasel poisil on ka poolvend.

Lapse ema on üksi või koos kasuisaga last löönud, näpistanud või kasutanud lapse vastu muud vägivalda.

Laps sai vägivallast mitmeid vigastusi ja sinikaid. Hommikul jättis ema lapse kasuisa hoolde, kuigi teadis, et mees on narkojoobes ja lapse suhtes vägivaldne.

Koju naastes märkas ema lapsel põletushaavu ja teadis, et need on kasuisa põhjustatud, kuid vigastuste ulatust täpsemalt ei kontrollinud.

Hiljem tõusis lapsel kõrge palavik ning teda prooviti erineval viisil ravida valugeeli ja kreemiga.

Hommikul leiti laps surnuna.

Prokuröri hinnangul pidi ema aru saama, et lapse korraliku ravita jätmine toob kaasa lapse surma.

Prokurör ütles, et mees oli tahtlikult tapnud oma elukaaslase poja. Mees oli aurumoppi kasutades tekitanud kuuma auruga ulatuslikke põletushaavu lapse kaelale ja rindkerele.

Laps langes ka muu vägivalla ohvriks.

Hiljem tõusis poisil väga kõrge palavik. Prokuröri hinnangul pidi tegu olema lapsele väga valus.

Prokuröri sõnul käis naine „vanaemal abis”, vanaema elab samas linnas Joensuus. Naine oli vanaemalt käinud ravimeid küsimas kümmekonnal erineval korral.

Prokuröri sõnul oli kasuisa naise tegevust mõjutanud. Mees oli saatnud naisele sõnumeid ajal, mil naine vanaema juures käis.

Prokuröri sõnul kasutas narkootikume eelkõige kasuisa, aga ka teised inimesed.

Naine oli varastanud vanaemalt peamiselt oksükodooni sisaldavaid ravimeid. Naist süüdistatakse varguses.

Prokuröri sõnul oli kasuisa veennud naist ravimeid varastama. Teda süüdistatakse vargusele kihutamises.

Mõlemad võtsid süüdistused omaks.

Nii naine kui kasuisa osalesid istungil vanglast videolingi kaudu.

Kommentaarid
(Külastatud 1,051 korda, 1 külastust täna)