Kohutav kirjeldus: Tee rindelinna on täidetud ukrainlaste laipadega

Avdijivka linn oli Kiievi ja Moskva vahelise sõja eesliinil peaaegu kümme aastat. Pärast Venemaa täielikku sissetungi Ukrainasse peaaegu kaks aastat tagasi käisid seal mitu kuud ägedad lahingud.

Linnast evakueerumine oli karm. Kui Ukraina sõjaväelased linna laupäeval maha jätsid, andes Venemaale viimaste kuude tähtsaima võidu, oli see kiire ja halastamatu, vahendab CNN.

„Jätke maha 300 (haavatud),” anti käsk väidetavalt ühele sõdurile, „ja põletage kõik.”

Tunnike pärast seda, kui Vene väed tõstsid oma lipud Avdijivka kohale, on ilmnenud üks õõvastav lugu mitmest vigastatud sõdurist, kellel ei õnnestunud põgeneda – ja kes hiljem hukkusid, kui Vene väed jõudsid sellele positsioonile.

Sealsed Ukraina sõjaväelased kuulusid 110. üksik mehhaniseeritud brigaadi, hoides positsiooni, mida tuntakse nimega Zenit. Kui Vene väed tungisid eelmisel nädalal Avdijivkasse, sattus Zenit tugeva rünnaku alla.

Ühe sealse sõduri Viktor Biliaki sõnul üritasid seal paiknenud sõdurid meeleheitlikult linna varemetest põgeneda. Pikas ja sageli sünges Instagrami postituses kirjeldas Biliak ees ootavat ohtlikku teed.

„Väljas oli nähtavus null. See oli lihtsalt ellujäämise küsimus. Kilomeeter üle põllu. Kamp pimedaid kassipoegi, keda juhib droon. Vaenlase suurtükivägi. Tee Avdijivkasse on täidetud ukrainlaste laipadega,” kirjutas ta.

Lõpuks teatas üks komandör talle raadio teel, et haavatuid ei evakueerita. Maha jäi kuus meest. Biliak ütles, et nende jäetud sõnumeid oli raske lugeda.

„Nende meeleheide, nende hukk. See jääb meile alatiseks. Kõige julgemad on need, kes surevad,” märkis ta.

Avdiijvka on olnud eesliinil alates sellest ajast, kui Moskva-meelsed separatistid vallutasid 2014. aastal suure osa Donbassi piirkonnast, sealhulgas lähedalasuva Donetski linna. Aastatepikkune võitlus oli muutnud linna tugevalt kindlustatud kindluseks, kuhu on ehitatud kaitset kaheksa aastat.

Kuid kuna Ukraina armee on surve all mitmes rindejoone punktis ning silmitsi laskemoona ja isikkoosseisu puudusega, võis Venemaa sõjavägi tajuda võimaluste akent. Enne maapealsete rünnakute intensiivistamist lõi see piirkonda õhurünnakute ja suurtükiväega.

Ukraina väed otsustasid nädalavahetusel linn maha jätta, andes Venemaale kõige olulisema võidu pärast Bahmuti linna vallutamist eelmisel aastal.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et taganemise otsus tehti „meie sõdurite elude päästmiseks”.

Lõksu jäänute ja ümberpiiratute seas oli 30-aastane nooremseersant ja lahingumeedik Dnipropetrovski oblastist Ivan Žõtnik, võitlejanimega „Django”. Ta oli Avdijivkas võidelnud peaaegu kaks aastat, nagu ka 110. brigaad.

Ta sai raskelt vigastada ega saanud liikuda.

Neljapäeval suutis ta emotsionaalses videokõnes ühendust võtta oma õe Katerina ja teiste pereliikmetega – kõne, mis on sellest ajast alates leidnud laialdast kajastust Ukrainas ja sotsiaalmeedias.

Katerina küsib oma vennalt: „Nii et mis, nad… kedagi ei tule? Ka teie poisid on seal (koos teiega) või olete üksi?”

Žõtnik vastas: „Kõik lahkusid, kõik taganesid. Nad ütlesid meile, et auto tuleb meile järgi. Mul on kaks jalga murtud, šrapnellid seljas. Ma ei saa midagi teha…”

Ta ütles, et Zeniti positsioonil oli pool tosinat sõdurit, kellest neli, nagu Žõtnik ei saanud kõndida.

Katerina vastab: „Ma ei tea, kuidas … kellele helistada,” ütles ta nuttes. „Ma ei saa sellest aru. Kes sulle järele tuleb?”

Keegi ei tulnud.

Slidstvo.info kanalis töötavad Ukraina ajakirjanikud vestlesid hiljem kolme positsioonile haavatuna jäänud ukrainlase sugulastega.

Katerina ütles Slidstvo.infole: „Nad olid oodanud (evakueerimis)sõidukit poolteist päeva. Ja kui nad taipasid, et keegi neile järgi ei tule, hakkasid nad kõigile helistama. Kui Ivan mulle helistas, oli tal nii valus, nad olid talle andnud kõik, mis neil oli, aga ravimid ja toit hakkasid otsa saama.”

Hiljem neljapäeval sai Katerina sõnul Žõtniku videolingi kaudu kätte veel üks sugulane.

„Mu vend ütles, et väejuhatus oli kokku leppinud, et venelased viivad nad välja, sest meie mehed ei pääse nende juurde,” rääkis Katerina. Naise sõnul näitas video Vene vägede sisenemist positsioonile, kus mehed olid lõksus.

CNN pole seda videot näinud.

Teine Zenitis lõksu jäänud sõdur oli Andri Dubnõtski. Tema naine Ljudmila ütles Slidstvo.infole: „Rääkisime kell 10 (neljapäeval). Ta sai kubemesse haavata, vähkres, üritas nalja teha, hakkas nutma. Siis saatsime sõnumi…”

„Viimane teade oli kell 12.00, et ta saadakse kätte,” ütles naine.

Reedel postitas Venemaa sõjaväeblogija video, mis näitas mitme sõduri surnukeha. Videos oli Vene armee 1. slaavi brigaadi embleem, mis sisenes mitmete andmete kohaselt kaks päeva varem Avdijivka lõunaosas asuvasse Zeniti piirkonda.

Video tekstis öeldakse, et see filmiti reedel Avdijivkas „sõjaväeüksuse rajatises”. See viitab sealsetele Ukraina vägedele kui natsidele ja ütleb, et „meie maal ootab teid ainult surm”.

Katerina tundis venna surnukeha ära tema riiete ja veepudeli järgi, mida ta hoidis, kui venelased nad Zeniti positsioonilt kätte said.

Instagrami kontole postitanud sõdur Biliak tundis Andri Dubnõtski ära, kuna tal oli käel ristikujuline tätoveering.

Nii tegi ka Dubnõtski naine Ljudmila, kes leidis video hilisõhtul. „Kell 22.30. Leidsin selle video ja tundsin ta ära tätoveeringu järgi,” rääkis ta.

„Ta värvati 8. märtsil 2022 ja sellest ajast alates oli ta kogu aeg Avdijivkas olnud… Minu tütar oli mobiliseerimise ajal 4-kuune,” rääkis ta Slidstvo.infole.

Teise sõduri ema tegi sama kohutava avastuse.

Heorhi Pavlov, võitlejanimega „Panda”, oli ema Inna sõnul lepinguline sõjaväelane alates 2015. aastast ja teenis viimase aasta Zeniti positsioonil.

„Nad ootasid kolm päeva (evakueerimis)autot,” ütles ta.

„14. päeval sai ta haavata, tal olid killud, selg… Ma palusin teda väga, poeg, anna alla, ma vajan sind elusalt – tal on väike laps, 5-aastane,” rääkis ema.

„Ta ütles: „Ema, ma olen sõdalane”,” rääkis ema Inna Slidstvo.info-le.

„Tahaks uskuda, et nad on elus. Ainus, mida ma praegu tahan, on leida oma poeg,” ütles ta reedel.

Mõni tund hiljem tundis ta samas Vene videos ära oma poja surnukeha.

Ukraina 110. brigaad teatas CNN-ile, et ei saa kinnitada juhtunu üksikasju ja juhtunut üritatakse kontrollida.

Tuntud Ukraina sõjaväeblogija Juri Butusov on pärast seda postitanud kõigi kuue Zeniti positsioonile maha jäänud sõduri nimed.

„Need haavatud ei saanud iseseisvalt liikuda ja nende transportimiseks ei olnud evakuatsiooniautosid. Zeniti täieliku ümberpiiramise tõttu ei pääsenud ükski auto evakueerimiseks läbi,” märkis Butusov.

Pole teada, kuidas sõdurid hukkusid, kuid Butusov väitis, et Vene sõjaväelased „hukkasid abitud relvastamata haavatud, kes võeti kinni ja ei saanud liikuda”.

Ukraina peaprokuratuur teatas, et vigastatud sõdurite asjus alustati uurimist seoses „sõjaseaduste ja -tavade rikkumise ja ettekavatsetud mõrvadega”.

Esmaspäeval tehtud avalduses teatas 110. üksik mehhaniseeritud brigaad, et üritas pidada läbirääkimisi Vene vägedega haavatud sõjaväelaste evakueerimiseks Zeniti positsioonilt pärast selle täielikku ümberpiiramist.

„Nad [leppisid kokku] meie haavatud evakueerimises ja neile abi osutamises ning seejärel (teiste sõjavangide vastu) vahetamises. Meie sõduritele anti käsk oma elusid päästa,” seisis avalduses.

Brigaad sai hiljem teada Vene sõjaväelaste avaldatud videost, et sõdurid hukkusid.

„Sõda on julm ja me võitleme vabaduse eest kõrge hinnaga,” öeldakse selles.

Kommentaarid
(Külastatud 1,814 korda, 1 külastust täna)