Ootamatu avastus Ukrainas: Saksa tankid on loodud paraadide ja õppuste, mitte reaalsete lahinguülesannete jaoks

eestinen

Sõja jäljed pole alati esmapilgul nähtavad. Saksa kaitseminister Boris Pistorius külastas paar päeva enne jõule Leedus asuvat Ukraina rindel kannatada saanud Leopardi lahingutankide töötuba. Ta tuli koos suure delegatsiooniga, kuhu kuulusid ministeeriumiametnikud, parlamendi Bundestagi liikmed ja pressitöötajad.

Mõned rühma liikmed eeldasid, et näevad tehase põrandal pihta saanud või vähemalt mõlkis tanke. Kuid ainult väga väiksel arvul oli nähtavaid lahingukahjustusi. Enamikul olid mehaanika või elektroonika defektid – väljastpoolt need välja ei paistnud, vahendab Spiegel.

Ukraina teenistuses olevate Saksa tankide suurim probleem ei paistnud olevat vaenlane, mitte Vene vägede tuli. Peamine ebaõnnestumise põhjus näis peituvat mujal.

Üksikasju purunenud tankide arvu ja nende kahjustuste olemuse kohta ei tohi avaldada, seda palus ettevõte LDS, mis ühendab Saksa tankitootjaid Rheinmetall ja KMW. Venemaa juhtkond ei tohiks saada mingit teavet, mis on neile kasulik sõjas Ukraina vastu. Aga nii palju saab öelda: 18 kaasaegsest peamisest lahingutankist Leopard 2 A6, mille Saksamaa tarnis Ukrainasse, on paljud Leedus asuvas töökojas.

„Kahjuks tuleb tõdeda, et vaid väga väike osa tarnitud lahingutankidest on Ukrainas kasutusel,” ütleb Bundestagi roheliste partei liige Sebastian Schäfer.

Schäfer kuulus Leedu remondikeskuse ministrite delegatsiooni. Seal kuulis ta seda, mida oli kuulnud juba eelmisel suvel Ukraina-visiidil: sõjatehnika remont oli pikk ja keeruline, ukrainlastel napib asjatundlikkust ja varuosasid. Eelmisel aastal kirjutasid Schäfer ja parlamendisaadik Andreas Schwarz kirja tootjatele Rheinmetall ja KMW ning palusid kiiret abi kahjustatud sõjatehnika parandamisel. Nüüd tunneb ta, et on sunnitud kirjutama tööstusele veel ühe kirja.

Vaja on „varuosade olukorda kiiresti parandada”, öeldakse kirjas, millest esimesena teatas DPA. Ja edasi: „Probleem on ilmselt ka selles, et Ukraina armee üritab vahel tanke remontida, mis toob seejärel kaasa põhiliste lahingutankide edasise kahjustamise.” Seda saaks ära hoida mehaanikute parema väljaõppe või juhiste andmisega, kirjutab Schäfer. Samuti soovitab ta kahjustatud tanke mitte esmalt Ukrainast välja viia, vaid need tuleks riigis kohapeal korda teha.

Schäferi sütitav kiri osutab probleemile, mida Ukrainale relvatarnete üle peetavates debatis sageli eiratakse: Lääne relvadest üksi on ukrainlastele vähe abi.

Samuti on vaja kiiret hooldust ja remonti. Logistika on sõja jaoks ülioluline.

Saksamaa on pärast pikki kõhklusi varustanud Ukraina armeed raskerelvadega: laskemoona ja varuosadega 30 vanemat Leopard 1A5 lahingutanki, 80 jalaväe lahingumasinat Marder ja 18 Leopard 2A6 põhilahingutanki. Lisaks 14 iseliikuvat haubitsat 2000.

Kuid algusest peale oli selge, et lahinguväljast kaugemad tegurid on nende relvade pikaajalise edu saavutamiseks kesksel kohal. Sõdurite ees seisavad suured väljakutsed, sest neil tuleb luua logistilised ahelad mitut tüüpi sõidukitele – näiteks Abramsi või Challengeri pealahingutankidele, mida tarnisid teised Lääne partnerid. Neid tuleb samuti hooldada ja remontida, iga tüüp nõuab eraldi koolitatud tehnikuid ja pidevat varuosade tarnimist.

Saksa kaitseväes Bundeswehris on logistika keeruline isegi rahuajal. See puudutab nii transporti, laskemoona tarnimist kui ka hooldust, remonti ja varuosade tarnimist. Iga sõiduki jaoks on eraldi hooldustsüklid, mis registreeritakse nn „tehnilise teeninduse määruses”. Tankid veerevad regulaarselt töökotta ja iga kahe aasta järel parandab või uuendab tootja tanke kuude jooksul põhjalikult. Tagamaks, et piisavalt sõidukeid oleks alati töökorras, vajab Bundeswehr ülejääki ehk nn ringlusreservi.

Töökojas tehakse tüüpilisi hooldustöid: õlivahetus, liikuvad osad nagu torn vajavad määrimist, hüdraulika kontrollimine. Ka roomikud kuluvad ära. Leopard 2 läbib roomikuga umbes 6000 kilomeetrit ja mõnesaja kilomeetri pärast tuleb pehmeks asfaldisõiduks roomikupadjad välja vahetada.

„Sõjaajal ei ole Ukraina armeel võimalik sellistest hooldustsüklitest kinni pidada,” ütles üks Saksa ohvitser. Lisaks on tankid sõja ajal palju suurema koormuse all kui rahuaja manöövrite ajal. Bundeswehril on valem: sõiduk, mis on missioonil nagu Malis või Afganistanis sõitnud 10 000 kilomeetrit, on keskmiselt sama palju kasutuses kui Saksamaal 100 000 kilomeetrit läbinud sõiduk.

Pavlo, hüüdnimega Siinai juhib Ukraina armees Leopard 2A6 tankide kompaniid. Tankid saabusid eelmisel aastal õigel ajal suvise pealetungi ajaks, milles neist oodati võtmerolli. Varem said Siinai sõdurid Saksamaal õppustel teada Saksa tankide nõrgast kohast: roomikutest. Roomikute pinge vähenemine võib põhjustada rikkeid. See on lahingus katastroof. „Meil on see probleem pidevalt peas ja kontrollime tanki roomikuid, nii et lõppude lõpuks pole asi nii hull,” räägib Siinai.

Teda paneb vihastama tankides leiduv kaasaegne tehnoloogia. Üldiselt töötab see usaldusväärselt. Aeg-ajalt tekkis aga probleeme, eriti pärast otselööke või lähilööke lahingus. „Nägime end äärmiselt raskes lahinguolukorras, ütleb Siinai. „Sellistel hetkedel pidime sageli kiiresti käsitsi juhtimisele üle minema.”

Vähemalt väikseid töid saab lahinguväljal teha. Armee logistikasõdurid on selleks koolitatud. Leopard 2 120-millimeetrine sileraudne kahur talub umbes 300 lasku, siis peab toru vahetama. Vahetuseks on vaja kraanat, kuid kogenud sõdurite puhul saab protseduur tehtud 30 minutiga. Isegi 1500 hj mootorit saab kiiresti vahetada.

Kui roheliste partei poliitik Schäfer eelmisel aastal Ukrainas viibis, külastas ta Kiievist mõnetunnise autosõidu kaugusel asuvat sõjaväe remonditöökoda. Lisaks kõikvõimalikele muudele sõidukitele üle maailma remonditakse seal Saksas toodetud Dingo soomustransportööre. Mehaanik teatas, et tema kolleegid saaksid sõidukid kiiremini ette valmistada, kui neil oleks joonised ja juhendid. Kuid kuna need puudusid, parandasid tema inimesed Dingosid „kõhutunde põhjal”.

Tehnikud improviseerivad, mis ilmselt viib sageli lahingutankide edasise kahjustamiseni. Nii Ukrainas kui ka Poola ja Leedu remonditöökodades tuleb tehnikutel toime tulla sellega, et neil napib Bundeswehri sõdurite kogemust ja igakülgset väljaõpet.

Keelebarjäär võib asja keerulisemaks muuta. Remondi- ja testimisjuhised täidavad Bundeswehris terveid kaustu. Need tuleb Ukraina sõduritele vähemalt osaliselt tõlkida.

Sõjas on lõhe teooria ja praktika vahel mõnikord suur. Lahingus on sageli võimatu tagada, et tanke kasutatakse vägede ja tootja poolt ette nähtud viisil.

„Adrenaliini all, unepuuduses ja üsna lühikese treeningperioodi korral ei käsitseta seadet vastavalt juhistele – kas teadlikult või alateadlikult,” ütles Saksa ohvitser. Kui tegemist on elu ja surma küsimusega, ei pööra sõdurid kohalt võttes tähelepanu õigele kiirusele. Sõja ajal tegutsemine suurendab vajadust raskerelvade remondi järele.

Sellele lisandub Schäferi sõnul varuosade puudumine. Kuna paljusid olulisi varuosi tuleb kaua oodata, venib töö. „Probleem on ka Bundeswehris, nii et see ei erine Ukrainas,” ütles saksa ohvitser. Eksperdid kahtlustasid juba enne tarneid, et probleemiks võib saada oluliste osade tarnimine. Need on erilised ja mõnikord pole need avatud turul saadaval. Tavaliselt nõuab see pikki ooteaegu, sest esmalt tuleb osa varuosasid hankida Bundeswehri kaudu. Lisaks ei ole isegi tootjatel neid kõiki alati piisavas koguses laos.

Kompanii ülem Siinai teab probleeme varuosade tarnimisega. Üldiselt teavad inimesed, kuidas end improvisatsiooniga aidata.

Kuudepikkuse pealetungi ajal Lõuna-Ukrainas kandis Siinai üksus kahjusid. „Suurem osa kahjudest oli meil hiiglaslikel miiniväljadel, kus tankitõrjemiinid olid tihedalt nagu kartulid vao vahel,” räägib ta. Kuid erinevalt vananenud nõukogude tehnikast on Leopardi ellujäämismäär kõrge. Seetõttu pööratakse tähelepanu ka Saksamaalt pärit tankidele: löögi saanud tankid eemaldatakse võimalikult kiiresti lahingust, et kaitsta neid edasise hävitamise eest suurtükiväe ja Vene kamikaze droonide poolt.

Seni, teatab Siinai, on tema sõdurid suutnud kõik kahjustatud tankid lahinguväljalt eemaldada ja remonti saata. See, kas masinat remonditakse kohapeal, Ukraina tehases või välismaal, sõltub selle seisukorrast.

Hooldus- ja remonditööde eest vastutav Leopardi tootja Rheinmetall töötab koos föderaalse kaitseministeeriumiga varuosade tarnimise probleemi lahendamisel, nagu ettevõte teatas vastuseks Spiegeli päringule. „2023. aasta detsembris telliti ulatuslik varuosade pakett, sõlmides Saksamaa rahastatud lepingu varuosade ladustamiseks ja kontrollimiseks Ukraina kaitseministeeriumi ja ARGE Service Leopard 2 (Rheinmetall ja KNDS) vahel,” öeldakse selles. Selle lepingu tulemusena on Ukraina Leopard 2 tankid tulevikus paremini varustatud – mitte ainult teeninduskeskus Leedus.

Tanke peaks tulevikus saama remontida ka Ukrainas ja neid ei pea enam Leetu vedama. „Praegu käib personali väljaõpe, koostatakse struktuurseid ja tehnilisi nõudeid,” ütleb Rheinmetall.

Roheliste parlamendisaadik Schäfer näeb varuosade puudumist sügavama, põhimõttelise probleemi sümptomina. „Sõjaline pööre toimub vaid piiratud ulatuses,” ütles ta Spiegelile.

Tööstus tõstab oma tootmisvõimsusi liiga aeglaselt.

Schäfer, kes on oma fraktsiooni kaitse-eelarve raportöör, ei näe kohustust mitte ainult kaitseettevõtetel, vaid ka poliitikutel.

„Föderaalvalitsus peaks lõpuks kasutama võimalusi, mida pakuvad raamlepingud teiste Euroopa riikidega. Tööstus vajab planeerimiskindlust, et tootmises saaks kasutada mastaabisäästu,” nõuab ta. Rohkem tellimusi tooks kaasa odavamad hinnad ja hõlbustaks koostööd NATO-s.

Isegi peaaegu kaks aastat pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust usub Schäfer, et Saksamaa ei tee ikka veel piisavalt, et aidata Ukrainat tema kaitsevõitluses. „Peame olema ausad: Saksamaa on Ukrainale sõjalise abi andmisel vaid nominaalselt teisel kohal,” ütleb ta. „Meie tegeliku toetuse kohta ei anna infot mitte miljardid dollarid, vaid pigem nende osakaal meie majanduse kogutoodangust – ja Saksamaa on 13. kohal, Balti riikidest kaugel maas.”

Mõned Siinai üksuse tankid on nüüd remondis välismaal. Leedus asuvast remonditehasest tehtud filmis tundsid tema sõdurid hiljuti ära nende tankid. Nad nägid välja, nagu oleksid nad peaaegu valmis tagasi toimetamiseks, ütleb ta. Siinai on juba kokku pannud meeskonna, kes tankid ära toob. Neid oodatakse pikisilmi, neid on Ukraina talverindel hädasti vaja.

Kommentaarid
(Külastatud 12,821 korda, 1 külastust täna)