Lahtis elav Päivi Rantanen on sotsiaalmeedias tekitanud tormi pärast seda, kui ta oli avalikult rääkinud saadud toetusest.
Rantanen on paljudele tuntuks saanud oma kokkuhoidva elustiiliga ning eelmisel aastal valiti ta aasta investoriks. Ta on viie lapse ema ja tal on Instagramis konto Kolmio kuudelle (kolmetoaline kuuele), kus ta jagab oma säästunippe. Kontol on üle 58 000 jälgija, vahendab Ilta-Sanomat.
Rantanen avaldas oma värskes postituses detsembrikuu eelarve. Ta ütles, et sel kuul oli tema sissetulek üle 6800 euro ja kulud veidi alla 2800 euro. Kulude hulka kuulusid muu hulgas eluasemelaenu kulud 705 eurot ja ühistu makse 328 eurot.
Tema öeldu järgi jäi säästudeks ja investeeringuteks üle 4000 euro. Sellest summast investeeris ta üle 600 euro ja säästis 3400 eurot. Säästetud summaga plaanib Rantanen maksta tagasi oma eluasemelaenu.
Instagramis juhiti kommenteerijate tähelepanu Rantaneni toetusele. Rantanen saab eluasemetoetust, koduhooldustoetust ja lapsetoetust koos lisaga üksikvanematele, lisaks saab ta ka ettevõtluse starditoetust. Ainuüksi eluasemetoetuse suurus on üle 575 euro.
Kommenteerijad on imestanud, kuidas on üldse võimalik Rantaneni sissetulekuga eluasemetoetust saada.
Ma ei saa aru, et sellise ettevõtlustulu, korteriomandi ja investeerimiskorteriga saab veel eluasemetoetust, kirjutab üks.
Mõned on süüdistanud Rantaneni Kela tugisüsteemi kuritarvitamises.
Aasta investor ja kogub oma varandust ühiskonna abiga, kommenteeris üks.
Kuidas sa julged selle sissetulekuga eluasemetoetust taotleda, küsib teine.
See tekitab tunde, et iga võimalikku eurot tahetakse kokku hoida ja osaliselt tehakse seda sotsiaaltoetuste arvelt. Aga kes meist ei tahaks oma arvele 600 €/kuus ja säästu panna, kui saaks, kirjutab kolmas.
Rantanen ütles väljaandele Ilta-Sanomat, et tema eluasemetoetus on tõepoolest poleemikat tekitanud. Samas toob ta välja, et enam kui 4000 euro suurune ettevõtlustulu on kuue kuu peale, mitte ainult detsembri kohta.
Ettevõtjana on sissetulek tõesti muutuv. On kuid, mil arvet ei esitata, ja siis võib jälle olla rohkem kommertskoostööd, räägib Rantanen.
Rantaneni hinnangul on Soomes eluasemetoetuse saamisel kõrged sissetulekupiirid. Ta ütleb, et näiteks nelja lapse üksikema võib rohkem kui 3000-eurose sissetulekuga saada 300 eurot eluasemetoetust.
Need sissetulekupiirangud on üsna kõrged, märgib ta.
Ettevõtja saadav eluasemetoetus määratakse seevastu YEL-i sissetuleku järgi, mille ettevõtja saab ise määratleda. See tähendab, et põhimõtteliselt võib eluasemetoetust saada ka suure sissetulekuga ettevõtja. Toetuse saamist ei mõjuta näiteks starditoetus ega lastetoetused.
Rantanen ütleb, et peab heaks asjaks, et paljud kommentaatorid on saadava eluasemetoetuse esile tõstnud ja selle kahtluse alla seadnud.
Oma Instagrami postituses vastas ta ka kommenteerijale, et tema puhul on eluasemetoetuse taotlemine „moraalselt vale, kuid juriidiliselt õige”.
Minu arvates on hea selliseid asju esile tuua. Loodan, et valitsus tegeleb selliste asjade kõrvaldamisega, ütleb Rantanen.
YEL-i reformiga hakatakse ettevõtjate sissetulekuid regulaarselt jälgima ja kontrollima alates 2024. aastast. Seadusereformi eesmärk on, et ettevõtja sissetulek vastaks tulevikus paremini ettevõtja tööpanuse väärtusele.
Järgmisel aastal väheneb ka üldine eluasemetoetus, mille maksmine omanike kasutuses olevate korterite eest lõpeb 2025. aastal.
Seega lõppeb pärast 2024. aastat ka eluasemetoetus, mida Rantanen oma korteriomandi eest saab. Seni plaanib ta toetust taotleda.
Eluasemetoetust taotlen siis, kui seda teatud tingimustel makstakse ja tingimused on täidetud. Ma tahan olla valmis, sest te ei tea, kuidas see järgmisel aastal on. Töödele garantiid ei ole.
Detsembri alguses märkis Rantanen Instagramis, et plaanib järgmise aasta jooksul säästa 15 000 eurot. Juba tollases postituses imestati tema saadud eluasemetoetuse üle.
Rantanen sattus ka selle aasta alguses sotsiaalmeedias tähelepanu alla, kui ütles suvel, et sai asutuselt Solaris-lomat perele nädalase spaapuhkuse. Iltalehti kirjutas sellest toona.
Jutt oli sotsiaal- ja terviseorganisatsioonide abikeskuse (STEA) rahastatud madala sissetulekuga inimestele suunatud puhkusest. Rantaneni süüdistati Instagramis näiteks selles, et ta võttis selle koha ära vähekindlustatud perelt, kuna tundub, et tal on raha, et sellega puhkuse eest tasuda.
