Soome ja Eesti vahele on tekkinud uus põlvkond, kes kasvas üles kahes riigis, vahendab Helsingin Uutiset.

Jenkkigirl. Nii kutsuti 28-aastast Kellit, kui ta Tallinna Ülikoolis õppis. Põhjuseks oli tema aktsent.

Tundsin, et olen väliseestlane, sest rääkisin eesti keelt teisiti kui teised. Soomes ma ei tunne end immigrandina, aga ka mitte soomlasena, sest mu emakeel pole soome keel, ütleb Kelli.

Soomes ja Eestis elanud ja õppinud Kelli (28) kuulub uude topeltkodanike põlvkonda: noored, kes on kodus nii Soomes kui Eestis ja tunnevad, et nad on osa mõlemast ühiskonnast.

Ümbritsev ühiskond ei tunnusta neid topeltkodanikest noori. Soomes vaadatakse neid kui immigrante ja Eestis kui mitte-eestlasi, st mingil moel väljaspool ühiskonda.

Kummagi riigi ühiskond ei mõista endiselt, kes me oleme, ega tea, kuidas meiega suhelda. Seetõttu on oluline rääkida topeltkodanikest ja omada mõistet selle nähtuse jaoks, millega noored saavad samastuda, nendib Kelli.

Helsingi Metropolia rakenduskõrgkoolis kultuuriprodutsendiks õppiv Kelli tellis Soome Eesti Instituudilt küsitluse 18-29-aastaste inimeste seas, kes liiguvad kahe riigi vahel ja kellel on kaksikidentiteet, kes tunnevad end koduselt nii Soomes kui Eestis.

Kui ma küsitluse kaudu topeltkodanike mõistet tundma õppisin, sain aru, et ma ei ole poolik, vaid tänu oma topelt identiteedile olen ma kaks korda midagi, räägib Eestist pärit Kelli.

Soomes elab täna üle 51 000 Eesti kodaniku. Seevastu Eestis on end registreerinud ligikaudu 7500 Soome kodanikku. Täpne informatsioon mõlemas riigis elavate või riikide vahel aktiivselt pendeldavate inimeste arvu kohta puudub.

Topeltkodanik kui nähtus on esile kerkinud alles viimastel aastatel, sest nüüd on täisealiseks saamas esimene põlvkond, kelle vanemad on saanud vabalt üle Soome lahe liikuda.

Nende noorte põlvkond on üles kasvanud topeltkodanikena. Neil on teistsugune maailmavaade kui Soome elama asunud eestlastel või Eestisse elama asunud soomlastel. Need ei ole osa „kas see või teine” klassifikatsioonist, vaid pigem „nii see kui teine” mõtlemisest, ütleb uuringu tellinud Soome Eesti Instituudi direktor Hannele Valkeeniemi.

Üle riigipiiride liikumisega on aga endiselt probleeme. Bürokraatia raskendab õppimis- või sotsiaalkindlustusõiguse saamist või elanikuks registreerimist.

Topeltkodanike puhul on üks asi identiteet ja teine ​​bürokraatia. Näiteks võite minna mõnda teise ELi riiki ja töötada seal vaid kolm kuud. See pole pikk aeg. Näiteks ei saa elada Soomes ja töötada Eestis, ohkab Kelli.

Ning kallid laevapiletid ei muuda topeltkodanikest noortele Helsingi ja Tallinna vahel sõitmist sugugi lihtsamaks.

Kolisime Soome, kui olin 14-aastane ja oleme kogu aeg palju Eestis käinud. Laevapiletite hinnad on kogu aeg ainult tõusnud, varsti pole riikide vahel reisimisel enam mõtet. Kindlasti toetan tunneli ehitamist riikide vahele, naerab Kelli.

Vaba liikumine erinevate riikide vahel on muutunud lihtsamaks Schengeni lepingu jõustumisega. Topeltkodanikud on vaba liikumisega loodud nähtus, mis ei mahu traditsioonilisse rände definitsiooni alla. See aga kasvab, nagu ka kahes ELi riigis võrdselt elavate inimeste arv.

Eriti Eesti ja Soome vahel võimaldab lühike vahemaa ja digitaalne suhtlus inimestel olla mitmes kohas.

Kiire laevaühendus ja vaba liikumine on ahendanud Soome lahe jõeks, mille ületamist takistavad vaid bürokraatia ja riigipiirid. Distantsi lühenemise tõttu võiks „Talsinki” puhul rakendada sama mõttemudelit, nagu Tornio-Haaparantat peetakse kaksiklinnaks, nendib Valkeeniemi.

Kelli eraldab oma uuringus topeltkodanikest noorte topeltidentiteedi mitmerahvuselisusest, sest tema sõnul on tegemist hoopis teise nähtusega. Mitmerahvuseline isik säilitab kontakti oma koduriigiga, kuid töötab ainult oma elukohariigis, topeltkodanik töötab ja elab samal ajal mõlemas riigis.

Ma ise olen hea eeskuju. Elan ja õpin Soomes, aga pool mu perest ja abikaasa elavad Eestis. Loen iga päev Eesti uudiseid ja jälgin riigis toimuvat. Need kaks riiki käivad minu mõtetes kogu aeg käsikäes, ütleb Kelli.

Hannele Valkeeniemi sõnul on piiriülene liikumine ühiskondi alati kujundanud. See teeb seda nüüd. Soome ja Eesti vahelise ühenduse teeb eriliseks see, et see ühendab kahte pealinna. Need linnad on piisavalt sarnased, kuid samas erinevad, märgib ta.

Nii Kelli kui Hannele Valkeeniemi peavad topeltkodanikest noori, kes valdavad mõlemat keelt ja tunnevad mõlemat ühiskonda suureks plussiks nii Soomele kui ka Eestile tulevikus.

Nendest noortest saab järgmine kultuurisild Soome ja Eesti vahel, ütleb Valkeeniemi.