42 päeva järjest otse-eetris joonud Jouko Kärkkäinen jättis lahkudes üürimaja hullu olukorda, räägivad üürileandjad.

Kärkkäinen on Youtube’is ja online-platvormidel tuntud Pottukoira hüüdnime all, vahendab Iltalehti.

Üürileandja elukaaslane Vilho räägib, et nad esitasid rikutud elamise kohta kuriteoteate pärast seda, kui Kärkkäinen oktoobri lõpus majast välja kolis, kust ta oma 42 päeva kestnud subathon-joomismaratoni filmis. Ida-Soome politsei ei taha kinnitada, kas kuriteoteade on tehtud.

Jouko Kärkkäinen ütleb, et tal polnud oktoobris aega kolimise ajal koristada. See-eest sai maja koristatud novembrikuu jooksul, kui ta selle eest veel üüri maksis.

Kärkkäinen kinnitab, et enne võtmete üürileandjale üleandmist tehti maja puhtaks.

See ei olnud halvas seisus. Mu ema koristas maja. Mu ema oskab koristada paremini kui mina, nendib ta.

Ta ütleb, et peremees käis majas sel ajal, kui ta selle eest veel üüri maksis, ja möönab, et toona võis seal olla joomisest tingitud asju.

Ta ei ole teadlik üürileandja rahulolematusest lõppkoristuse tasemega.

Vilho ütleb, et vaatas Kärkkäineni joomismaratonist klippe, kuid sellest hoolimata üllatas majja jäänud segadus teda.

Tapeet oli rebenenud, seinal oli suur naise pilt, mida üritati maaliga katta, seintelt ja kapist leiti väljaheiteid ning vannitoas olid pissitud mujale kui potti, kirjeldab Vilho segadust. Ta räägib, et Kärkkäineni ema üritas maja koristada, kuid see oli ka pärast seda räpane.

Majas oli veel väljaheiteid. Kõik tuli veel kord korralikult puhtaks teha, räägib Vilho.

Ta tunnistab, et majja läksid nad sisse juba ajal, mil Kärkkäinen veel üüri maksis, kuid põhjendab seda sellega, et pärast lahkumist lülitas elanik majast elektri välja ja muidu oleks see külm olnud.

Üürileandja on Kärkkäinenile saatnud koristuskulude arve. Üürnikult küsib ta umbes 1900 eurot.

Summa sisaldab ka katkiste akende remonti. Need aknad lõhuti ja parandati subathoni ajal. Kärkkäinen ütleb Iltalehtile, et ta ei lõhkunud aknaid ning tema sõnul pole veel selge, kes arve maksab.

Vilho ütleb, et kui Kärkkäinen kulud tasub, siis võetakse kuriteoteade tagasi.

Soome Üürileandjate liidu tegevjuht Sanna Hughes ütleb, et vastutus korteri eest on jagatud üürileandja ja üürniku vahel. Korteri korrashoid on üürileandja kohustus, kuid korteri puhtuse eest vastutab üürnik. Kui korteris on nii palju kraami, et see tekitab tuleohu, lõhnad kanduvad korterist teistesse korteritesse või sinna satuvad kahjurid, saab üürileandja sekkuda korteri puhtusse.

Üürileandja peab aga meeles pidama, et tegemist on üürniku koduga ning ta ei saa ilma eelneva kokkuleppeta korteri puhtust vaatama minna.

Lõplik koristamine on elaniku kohustus. See sisaldab vähemalt mööbli tühjendamist, pindade pühkimist, pliidi ja selle ümbruse pesemist, sügavkülma ja külmkapi sulatamist ja pesemist ning köögi ja vannitoa puhastamist.

Parim on, kui lõplik ülevaatus tehakse koos üürnikuga, ütleb Hughes.

Siis võidakse ikkagi paluda üürnikul koristamine lõpule viia. Lõplik ülevaatus tehakse tavaliselt võtmete üleandmisel.

Kui üürileandja peab ise koristama, peab ta kirjalikult täpsustama, mida on puhastatud ja kui kaua see aega võttis.

Hughesi sõnul kulgeb suurem osa üürilepinguid probleemideta, kuid kõige levinumad vaidluste põhjused on lõppkoristus- ja remondikulud, mis jõuavad tarbijavaidluste komisjoni.