USA-s hääletati vabariiklaste toel ametist maha parlamendi esindajatekoja vabariiklasest spiiker Kevin McCarthy, mis tähendab, et USA parlament muutus sisuliselt teovõimetuks.
USA parlamendi Kongressi vabariiklased ei tahtnud, et McCarthy teeks koostööd demokraatidega, seetõttu hääletati ta ametist maha.
Nii võtab asja kokku Soome Turu ülikooli Põhja-Ameerika uuringute professor Benita Heiskanen. Tema sõnul on USA praegu mitte ainult ajaloolises, vaid ka väga erilises olukorras, vahendab Yle.
Kongressil on küll ajutine esimees, kuid tegelikkuses on tal vaid niipalju võimu, et Kongress uue esimehe valimisteni tühikäigul hoida.
Sellega on seotud ka järgmine suur probleem: Keegi ei tea, millal uue esimehe üle hääletatakse. Seetõttu ollakse väga ebakindlas olukorras.
Professor Heiskanen märgib, et alati, kui USA-s on ebastabiilne poliitiline olukord, mõjutab see paratamatult kogu maailma ja ka Soome olukorda.
Heiskanen meenutab, et kõik sai alguse Ukraina toetamisest, mida parempoolsed vabariiklased jätkata ei soovinud. Ametist tagandatud esimees sellega ei nõustunud.
Professor Heiskanen märgib, et Ukraina toetamine on nüüd külmutatud. Kuni pole teada, kes üldse esimeheks kandideerivad, ei saa toetuse üle spekuleerida. Kas tuleb vabariiklaste-meelne esimees või kompromissi otsivad kandidaadid. Seda on võimatu ette teada.
Praegu on lahtine ka USA enda eelarve, otsustatud on vaid erakorraline rahastamine kuni novembri keskpaigani.
Olukord on mõneti katastroofiline, kui pole esimeest, kes tegevust edasi ajaks. Juhataja on see, kes otsustab ajakava ja protsessi, kuidas edasi, märgib professor Heiskanen.
Professor Heiskaneni sõnul on esindajatekoja spiiker järjekorras kolmas isik, kes täidab presidendi ülesandeid. Kongress on de facto teovõimetu. Asi pole selles, et kogu riigihaldus on osaliselt suletud, vaid selles, et kogu esindajatekoda ei suuda ühtegi teemat edendada. Olukord on täiesti erandlik ja väga ohtlik.
Järgnevalt püüavad USA vabariiklased ja demokraadid välja mõelda plaani, millal võiks korraldada esimese hääletuse uue esimehe üle. Samuti tuleb leida kandidaadid.
Vabariiklastel ei ole kindlat kandidaati. Demokraatide olukord on selgem. Aga kuidas vabariiklased oma ridu koondavad? Kas konsensuskandidaat tuleb, sellest pole veel midagi teada, ütleb Heiskanen.
