Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei ole suutnud ühtki oma eesmärki saavutada ja juhib oma riiki kuristikku pärast paljude Ukraina osade kaotamist, kirjutab analüütik Salem Alketbi väljaandes Jerusalem Post.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vallandas mitu oma nõunikku ja abilist, sealhulgas Serhi Šefiri, kes oli tema parem käsi alates 2019. aastast, kajastades süvenevat kriisi, millega Ukraina silmitsi seisab sõjas Venemaa vastu.

Eelmise aasta septembris vallandas Zelenski kaitseminister Oleksi Reznikovi ja määras tema asemele Rustem Umerovi seoses Ukraina sõjaväe suurima juhtkonna vahetusega alates 2022. aasta veebruarist.

Kuigi väljatoodud põhjus oli vajadus uue lähenemise ja muude suhtlemisvormide järele nii armee kui ka ühiskonnaga tervikuna, tulenesid tegelikud põhjused Ukraina kaitseministeeriumiga seotud korruptsiooniskandaalidest ja, mis veelgi olulisem, Ukraina armee läbikukkumisest paljureklaamitud vasturünnakus, mida Läänes propageeriti tugevalt kui sellist, mis pidi tooma kaasa Vene armee soovitud lüüasaamise.

Zelenski lähimate nõunike vallandamine peegeldab kriisi tohutut suurust, millega ta silmitsi seisab, kuna Ukraina armee kaotab ükshaaval riigi linnu ja püüab säilitada kaitsepositsioone edasitungivate Vene vägede vastu.

Zelenski ei ole suutnud saavutada ühtegi oma eesmärki ja viib oma riigi kuristikku pärast paljude Ukraina osade kaotamist, selle infrastruktuuri ja majanduse hävimist ning miljonite inimeste ümberasustamist pärast kaheaastast sõda.

Transparency Internationali 2021. aasta aruande kohaselt peetakse Ukrainat Venemaa järel korrumpeerunumaks riigiks Euroopas, olles maailmas 180 riigi seas 122. kohal.

Võitlus korruptsiooniga oli Zelenski 2019. aasta võimuletuleku peamiseks hüüdlauseks ja tõepoolest, korruptsioonivastane võitlus Ukrainas on ametlikult EL-i kandidaadiks saanud riigi jaoks ülitähtis nõue.

EL rõhutab Kiievile tungivat vajadust intensiivistada oma korruptsioonivastaseid jõupingutusi täisliikmeks saamise tingimusena. Aeg ei ole aga Ukraina poolel ning tingimused ei tundu olevat soodsad liikmesusnõuete täitmiseks ega isegi korruptsiooniga võitlemiseks.

Zelenski on eeskätt lahinguväljal silmitsi mitmetahulise olukorraga, millest annavad tunnistust Eesti peaministri Kaja Kallase avaldused, kes väljendas muret Ukraina vägede laskemoona ja mürskude lõppemise pärast ning nende suutmatuse pärast oma haavatuid Venemaa intensiivsete rünnakute all evakueerida.

Kaitseminister Hanno Pevkur nentis, et Euroopal napib raha Ukrainale laskemoona ostmiseks. Lisaks rõhutas ta, et selline laskemoon tuleb enne rindejoonele saatmist üle kontrollida, viidates võimalikele viivitustele aasta lõpuni. Ta kutsub doonorriike üles pakkuma raha ja laskemoona nappusest hoolimata rohkem rahalist toetust, kasutades poliitilist taktikat, et motiveerida rahastamist suurendama. Seda olukorda kinnitas Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu hiljutine teade, et Ukraina väed on aasta algusest kaotanud üle 71 000 sõduri ja 11 000 ühiku sõjatehnikat, märkides, et Ukraina armee tänavused kaotused olid ligi kolm korda suuremad kui samal perioodil eelmisel aastal.

Zelenski näeb selle raske olukorra muid sümptomeid, sealhulgas mõned Ukraina Euroopa liitlased taganevad jätkuvast toetusest, näiteks Kiievi üks tähtsamaid liitlasi Poola sulges oma piirid Ukraina ekspordile.
Üldiselt on Ukraina lüüasaamine silmapiiril ja selle kohta on palju tõendeid, mis tekitab Euroopas kasvavat muret, eriti arvestades selle võimaliku stsenaariumi sügavaid tagajärgi. Eelkõige on laastav strateegiline mõju NATO alliansile ja Euroopa Liidule. Mõned vaatlejad ootavad isegi laialdast lõhenemist kahes blokis, mis võib viia nende kokkuvarisemise või lagunemiseni.

Sellega silmitsi seistes on Zelenski hakanud rääkima läbirääkimistest Venemaaga, teatades hiljuti esimest korda, et ei välista läbirääkimisi Venemaa sõjalise operatsiooni eelsete piiride üle.

Ta ütles, et rahukõnelused Moskvaga on võimalikud 2022. aasta piiride üle pärast seda, kui Kiiev oli nõudnud „iga viimse mullatüki vabastamist ja Vene armee tagasilöömist 1991. aasta piiridele”, mis tähendab piire enne Krimmi ühinemist Venemaaga ja mis on olnud tema tingimus läbirääkimiste alustamiseks.

Mõned näevad praegu Zelenskit peamise takistusena püüdlustes säilitada Ukrainast allesjäänu. Siiski ei hülga Lääs teda täielikult enne, kui leiab sobiva valemi kriisi lahendamiseks. Tõenäoliselt jätkavad USA Bideni valitsus ja tema Euroopa liitlased Ukraina toetamise arutelu ka tuleval perioodil ning seisukoht selles küsimuses otsustatakse pärast USA presidendivalimisi novembris.

See stsenaarium välistab aga Venemaa positsiooni, kuna ta jätkab sõjalist pealetungi ja püüab ära kasutada Euroopa segadust. Sellega kaasnevad ka viivitused USA toetuses Ukrainale, mis on tingitud parlamendi Kongressi vaidlustest, mille eesmärk on konflikti lahendada – või vähemalt edu saavutada rohkemate Ukraina territooriumide üle kontrolli saavutamisel, et tugevdada positsiooni võimalikel läbirääkimistel kriisi lahendamiseks.