Ukraina sõjalise läbimurde lootus põhineb teoorial, et Venemaa on suurema osa oma vägedest kasutanud spetsiaalselt oma esimese kaitseliini kaitsmiseks ning seetõttu poleks tal enam võimekust kaitsta teist ja kolmandat liini, ütleb sõjateadlane Ilmari Käihkö MTV uudistele.
Briti väljaanne Guardian avaldas laupäeval intervjuu Ukraina kindrali Oleksander Tarnavskiga, milles ta kordas Ukraina väidet, et riigi väed on murdnud läbi Venemaa esimesest kaitseliinist. Varem oli sarnaseid argumente esitanud Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar.
Ukraina kindrali kommentaarid tähendavad sõjateadlase Käihkö sõnul seda, et Ukraina riigi lõunaosas üldiselt edeneb. Esimese kaitseliini murdmise tõlgendamine läbimurdena on Käihkö arvates „propagandatrikk”.
Edusammud on seni olnud kohutavalt aeglased. Läbimurdelootus põhineb teoorial, et Venemaa on suurema osa oma vägedest kasutanud spetsiaalselt esimese liini jaoks ning Venemaal poleks võimekust teist ja kolmandat liini kaitsta, ütleb Käihkö.
On tähelepanuväärne, et Guardiani avaldatud tsitaatide põhjal kindral Tarnavski ise tegelikust läbimurdest ei rääkinud. Selle asemel kasutas Guardian sõna läbimurre. Tõeline läbimurre võimaldaks ründajal vähemalt mõnda aega takistamatult edasi liikuda.
Kuigi Ukraina ei ole avalikustanud väidetava esimese kaitseliini murdmise aega ja kohta, viitavad kinnitatud sõjasündmused ja kindral Tarnavski avaldused, et tegemist on kaitseliiniga Zaporižja oblasti lääneosas Robotõne piirkonnas. Ukraina väitis juba esmaspäeval, et vallutas Robotõne küla.
Käihkö sõnul võib Ukraina tulevikus tõelise läbimurde teha, kuid praegu on see üllatav. Kui keegi hakkab sellest suurt läbimurret ootama, siis võib see olla liiga suur ootus, lisab ta.
Alati on hea minna tagasi kaardi juurde ja vaadata, kui kaugele on praegused liinid Tokmaki, Melitopoli, Mariupoli ja Aasovi mere kallastest.
Ukraina vasturünnak on kolme kuu jooksul jõudnud kõige sügavamale kuni 10 kilomeetrit. Peaeesmärgiks peetava Aasovi mereni on praegusest rindejoonest selle lühimast kohast umbes 90 kilomeetrit, Tokmakini 20 kilomeetrit ja Melitopolini 70 kilomeetrit.
Ukraina on oma vasturünnaku aeglase edenemise põhjusteks toonud eelkõige õhuüleoleku puudumist ja Venemaa tugevaid miine, mille desarmeerimiseks on Ukraina kindrali Tarnavski sõnul kulunud rohkem aega kui esialgu arvati.
Guardiani teatel usub Tarnavski, et Ukraina saab nüüd kiiremini edasi liikuda. Käihkö nendib, et „miski ei näita, et edusamme ei saaks kiirendada”.
Lähipäevadel ja nädalatel näeme, kas see juhtub. Ukrainal pole enam palju nädalaid jäänud. Augustis on vihm juba rünnakuid takistanud. Ilmaolud sügise saabudes Ukraina olukorda paremaks ei tee, jätkab Käihkö.
Ajaaken sulgub aeglaselt. See on kindlasti üks põhjusi, miks Ukraina on koondanud oma jõud lõunasse ja pannud mängu oma reservid.
Tarnavski väitis ühes intervjuus, et „varem või hiljem on Venemaa kõik oma parimad sõdurid ära kasutanud”. Käihkö tuletab meelde, et ka Ukraina on oma parimatest võitlejatest ilma jäänud.
Samuti võisteldakse selle pärast, kuidas vägesid roteerida ja välja õpetada. Laskemoona olukord on mõlema jaoks halb. Varustus hävib mõlemalt poolt. Pikemas perspektiivis tekib küsimus, kes suudab kahjusid paremini kompenseerida, märgib Käihkö.
USA Valge Maja pressiesindaja John Kirby väitis reedel, et Ukraina on viimase kolme päeva jooksul teinud „olulisi” edusamme. Briti ringhäälingufirma BBC teatel pole väide kinnitust leidnud.
Pühapäeva jooksul Ukraina vasturünnaku kiirest edenemisest uut infot ei tulnud.
Ukraina seisukohalt võib optimaalselt mõelda, et me ei räägi, sest liigume nüüd edasi. Teine tõlgendus on see, et pole midagi teatada. Olukorda jälgitakse nii pingsalt, et paratamatult tuleb uut infot, ütleb Käihkö.
Iga päev aga olukord rindel hirmsasti ei liigu. See ütleb palju olukorra ummikseisu kohta. Kui võimalus avaneb, võivad toimuda väga kiired muutused. See oleks siiski üllatus. Venemaal on mehi, varustust, kaitsepositsioone ja miine, räägib Käihkö.
Kindral Tarnavski ütles Guardianile, et Ukraina väed on nüüd esimese ja teise kaitseliini vahel.
Samuti väitis kindral Guardianile antud intervjuus, et Venemaa esimene kaitseliin oli tema tugevaim. Kindrali sõnul kulutas Venemaa kõnealuse kaitseliini ettevalmistamisele 60 protsenti oma ajast ja ressurssidest.
Nüüd loodab Ukraina, et sõidukitega on võimalik jätkata, sel juhul võiks väiksema vastupanu vastu edasiminek kiirem olla, ütleb Käihkö.
USA väljaande New York Times andmetel kaotas Ukraina vasturünnaku algusnädalatel umbes 20 protsenti kogu varustusest, mille ta lahingutesse paiskas. Selle tõttu muutis Ukraina väljaande väitel taktikat. Praktikas keskendus Ukraina Vene vägede kurnamisele ja miinide puhastamisele. Soomustatud rünnakuid jäi vähemaks.
Viimastel nädalatel on järjest suurem hulk sõjalisi eksperte ja anonüümseid Lääne ametnikke avaldanud kommentaare, mis kritiseerivad ühel või teisel viisil vastupealetungi Ukrainas. Ukraina sõjalist juhtkonda on kritiseeritud vägede vale paigutuse, juhtimiskultuuri ja relvajõudude kehva koostöö pärast.
Käihkö tuletab meelde, et Venemaa Zaporižja oblasti lääneosa esimese, ilmselgelt tugeva kaitseliini murdmine on „vaieldamatu edu”. Peate meeles pidama, et suured õnnestumised koosnevad väikestest õnnestumistest. Kas see edu toob kaasa läbimurde või suuri saavutusi, nagu Tokmaki või Melitopoli vabastamine, saab näha. Ukrainal on veel ees kivine tee, lisab Käihkö.
