Venemaal on Balti riikide lähedal ohtralt võimsaid üksusi, rakette ja lennukeid. Ukraina sõda on mõnedes baasides väga konkreetselt tunda andnud.
Enne Soome liitumist NATO-ga oli Venemaal aega tugevalt investeerida NATO piiri ääres asuvatesse sõjalistesse võimetesse. Alates külmast sõjast kuni 2010ndate aastateni rajati Eesti ja Läti lähistele lennubaase, koolitati välja eriüksuslasi ning uuendati raketitehnikat, vahendab Iltalehti.
Balti riikide ja Venemaa suhted ei olnud 2020ndate aastate algul kõige soojemad ning pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse jahenesid suhted veelgi. Eesti, Läti ja Leedu on olnud Ukraina kindlad toetajad sissetungi algusest peale.
Venemaa valitsuse ja selle propagandistide sõnavõtud Balti riikide kohta on ainult hoogustunud. Viimaste nädalate kõige ebatavalisemates väidetes on Eestit muu hulgas süüdistatud Pihkva sõjaväelennuvälja vastu suunatud Ukraina droonirünnakutele kaasaaitamises. Väidete kohta tõendeid ei esitatud.
Iltalehti võtab vaatluse alla Vene sõjaväebaasid Balti riikide piiri ääres.
Luuga väeosad
Luuga linna ehk soome keeles Ylä-Laukaa ümber, umbes 115 kilomeetri kaugusel Eesti piirist asuvad Vene 9. kaardiväe suurtükiväebrigaad ja 26. raketibrigaad. Lisaks asub piirkonnas autodepoo.
Raketibrigaad oli üks esimesi Venemaa maavägesid, kes kasutas 2010ndate aastate alguses ballistilisi rakette Iskander. Luugas paiknevatel brigaadidel on lai valik kaudtule võimekust.
Luuga moodsaimat militaartaristut esindavad ballistiliste rakettide süsteemide kasutamise ja ladustamisega seotud hooned ning suured telgitaolised hallid, mis rajati brigaadi relvastuse uuendamisel 2010ndate aastate alguses.
Seevastu satelliidipiltide põhjal tundub, et moderniseerimisprojekt pole kogu garnisoni puudutanud. Paljude hoonete üldilme tundub vähemalt katuste osas üsna lagunenud.
Erineva info põhjal asub Luugast lõuna pool ka 25. motoriseeritud jalaväebrigaad. See on peaaegu identne Soome lähedal Kamenkas asuva 138. motoriseeritud jalaväebrigaadiga. Mõlema brigaadi võitlejad on saadetud Ukrainasse.
Vladimiri laager
Vladimiri laagris on sõjategevust arendatud 20. sajandi algusest ehk nn tsaariajast. Tänapäeval asub piirkonnas 2. õhutõrjediviisi koosseisu kuuluv 1544. õhutõrjeraketirügement. Teised diviisi osad on laiali mööda Venemaa lääneosa.
Vladimiri laagri metsades on näha ohtralt treeningu jälgi. Erinevad kindlustatud positsioonid, alates kaevikutest kuni tankikraavideni on tavaline vaatepilt. Rohkem kui sada aastat väldanud õppuste tagajärjel on tohutul hulgal sõidukite ja plahvatuste jälgi.
Pihkva brigaadid
Pihkva on Balti riikide idapiiri tugevaimate üksuste kodulinn. Seal asuvad 76. kaardiväe dessantdiviis ja 2. kaardiväe eriüksus ehk Spetsnazi brigaad. Lühim vahemaa Pihkvast on Eesti piirini vaid umbes 35 kilomeetrit ja Läti piirini 55 kilomeetrit.
Pihkva 76. kaardiväe dessantdiviis on algusest peale aktiivselt osalenud Ukraina sõjas, viies läbi näiteks maandumisoperatsiooni Kiievi lähedal Hostomeli lennuväljal. Praegu tegutseb diviis Ukraina lõunaosas Zaporižja piirkonnas, kus tema peamiseks ülesandeks on ohjeldada Ukraina edasitungi, eriti Robotõne ja Verbove külade piirkonnas, st ukrainlaste vasturünnaku nn fookussuunas.
Ukrainas on võidelnud ka 2. kaardiväe eriüksuste brigaad. Sõja ajal on brigaad saanud lisaks kaardiväe nimetuse.
Ostrovi õhuväebaas
Ostrovis asuv Verete lennubaas asub Läti piirile väga lähedal, vaid 33 kilomeetri kaugusel. Baasis paikneb Venemaa 15. õhuväe lennubrigaad.
Brigaadi varustusse kuulub muuhulgas suur hulk helikoptereid, sealhulgas raskeid transpordikoptereid Mi-26 ja Ukraina sõjast tuttavaid lahinghelikoptereid Ka-52. Ostrovi lennuvälja võivad kasutada ka Venemaa õhuväe hävitajad ja pommitajad.
Ukraina sõda on mõjutanud ka Ostrovi baasi varustust. 2022. aasta oktoobri viimasel päeval teatas Ukraina sõjaväeluure, et baasis toimus võimas plahvatus, mis hävitas või kahjustas mitut helikopterit. Piiratud tõendite põhjal oli tõenäoliselt tegemist pigem sabotaaži, mitte droonirünnakuga.
