Rootsis on käimas järjekordne suur vägivallalaine, mille keskmes on seekord Uppsala. Viimased sündmused said alguse kaks nädalat tagasi Türgis – nende tagajärjel on Uppsalas ja Stockholmis hukkunud kokku seitse inimest.
Ohvrite hulgas on 60-aastane naine ja 13-aastane laps. Uppsalas on politseinike arvule kehtestatud eriolukord ehk nn „erisündmus”, mis võimaldab politseil kasutada näiteks ressursse mujalt riigist, vahendab Iltalehti.
Lisaks surmaga lõppenud tulistamistele on toimunud arvukalt plahvatusi ja inimohvriteta tulistamisi.
Veel augustis näitas Rootsi tulistamiste statistika, et aasta võib tulla rahulikum kui eelmine aasta. Vaatamata aasta alguse erakordselt ohvriterohkele vägivallalainele hukkus augusti lõpu seisuga tulistamistes vaid 30 inimest.
„Ainult”, sest eelmisel, 2022. aastal hukkus tulistamistes 62 inimest. Augusti lõpus oli sellest aastast jäänud vaid neli kuud.
Rohkem kui kaks nädalat hiljem on olukord hoopis teine. Kümne päeva jooksul on surnud seitse inimest.
Paljud sündmused on omavahel seotud ja neil on ühine nimetaja: nn Kurdirebane, suurekaliibriline kurjategija Rawa Majid. Rahvusvaheliselt tagaotsitav Majid on üks Rootsi suurimaid uimastite importijaid, vägivaldse jõugu juht – ja võimudele täiesti kättesaamatu.
Majidil on varemgi jõugutülisid olnud, näiteks eelmise talve suur vägivallalaine oli peamiselt seotud Majidi ja teise jõugu vahelise sõjaga.
Seekord on jutt Majidi enda jõugu Foxtrot sisemisest võimuvõitlusest. Foxtrotil on Rootsis tohutu positsioon, kuna nad on juhtinud suurt osa riigi narkoturust.
Nüüd on aga Majidi endine usaldusisik Ismail Abdo, keda kutsutakse hüüdnimedega nagu Maasikas (Jordgubben) ja doktor Phil, Majidiga suurde tülisse triivinud.
SVT andmetel on põhjuseks muu hulgas erinevad arvamused selle kohta, kas laste kasutamine tulistajatena või jõuguliikmete lähedaste ründamine on aktsepteeritav.
Arvatakse, et nii 37-aastane Majid kui ka 33-aastane Abdo elavad Türgis. Vähemalt Majidil, aga ilmselt ka Abdol on raha eest ostetud Türgi kodakondsus, mis teeb mehed nii-öelda puutumatuks. Mõlemad on rahvusvaheliselt tagaotsitavad ja neid on ootamas pikad kriminaalkaristused. Samuti on nad mõlemad Rootsis tagaselja vangis mõistetud.
Kuid Türgi ei anna oma riigi kodanikke välisriikidele välja.
Viimaste nädalate sündmused said alguse just Türgis. 6. septembril oli Istanbulis tulistamise juhtum, milles osales vähemalt viis rootslast, kes arvatakse olevat Majidi poolel. SVT andmetel oli tegemist kättemaksuga varasema rünnaku eest, mille sihtmärgiks oli Abdo rühmitus.
Istanbuli sündmused on osaliselt segased. On arusaadav, et mõlemal vaenlasel on tapmisnimekiri koostatud. Mõlemad on teineteise nimekirjades esikohal.
SVT ajakirjaniku ja jõugukuritegevuse eksperdi Diamant Salihu sõnul said Istanbuli sündmused alguse viimasest kättemaksutsüklist. Salihu on Rootsi jõugukurjategijate tegemisi jälginud juba aastaid ning tema on teadaolevalt ainuke, kes on Majidiga vahetult kokku puutunud.
Siis, vaid päev pärast Istanbuli tulistamist, lasti Uppsalas maha Abdo ema.
Salihu räägib SVT-le, et jõugukurjategija ema tapmine on erandlik. Ta ütleb, et gängikeskkonnas ei julgeta tavaliselt kellegi emale kallale minna.
Gängides peetakse emasid pühakuteks: neid ei puututa. Ema ründamine on halvim, mida nad teha saavad – ja sellel on tõesti tagajärjed. Gängikeskkonnas on see selge sõjakuulutus.
Pärast Abdo ema on surnud veel kuus inimest. Kõigi osalemises kõnealuses konfliktis pole kindlust. Foxtroti jõugu sisemine kättemaksutsükkel ei näita aga lõppemise märke.
Vähemalt praegu paistab olukord selline, et see ei lõpe enne, kui näiteks Rawa Majid ja teised tema poole juhtivad tegelased on surnud, hindab Salihu SVT-s.
Kuna Kurdirebane on rootslaste käeulatusest väljas, on valitsus mõelnud erinevatele lahendustele. Peaminister Ulf Kristersson tegi ettepaneku korraldada kohtuprotsess Türgis. Rootsi prokurörid ei pea seda realistlikuks.
Energeetika- ja majandusminister ning Rootsi peaministri asetäitja Ebba Busch seevastu ähvardas, et valitsus võib Türgile antava arengukoostöö raha ootele panna. Eelmisel aastal anti Türgile 80 miljonit krooni ehk umbes 6,7 miljonit eurot.
Busch ütles, et abiraha ei saa minna riikidele, kes ei võta vastutust oma kodanike eest, kes panevad rootslased ohtu seoses terrorismiga ja viivad riigi ebaturvalisse seisu.
Busch võttis hiljem oma sõnad tagasi pärast seda, kui sai opositsioonilt kriitikat Rootsi NATO protsessi kahjustamise eest. Busch ütles, et toetuste äravõtmine pole aktuaalne ja ta ei kommenteerinud Türgit, vaid arengukoostöö rahasid laiemalt.
