Ukraina väed on riigi lõunaosas Zaporižja oblastis „oluliselt edasi liikunud”, väidab Valge Maja pressiesindaja John Kirby, kelle sõnu vahendab vahendab muu hulgas Briti ringhääling BBC.

Kirby sõnul on märgatavaks peetud edusammud toimunud viimastel päevadel.

„Viimase 72 tunni jooksul oleme näinud lõunas märkimisväärseid edusamme,” ütles Kirby.

Ukraina on saavutanud mõningast edu Venemaa teise kaitseliini vastu, jätkas Kirby.

Kirby nentis samas, et ka Ukraina on tunnistanud, et rünnak on edenenud aeglasemalt kui riik lootis.

Ka president Volodõmõr Zelenski kirjutas laupäeval sotsiaalmeedias, et Ukraina väed liiguvad edasi.

Olenemata sellest, mida keegi ütleb, liigume edasi ja see on kõige tähtsam, märkis Zelenski.

Väiteid Ukraina edusammude kohta pole aga suudetud sõltumatult kinnitada, kirjutab BBC.

Briti kaitseministeeriumi teatel on Ukraina pealetung Zaporižja oblastis jõudnud Venemaa esimese peamise kaitseliinini.

Venemaa on piirkonda koondanud osa 58. armeest ja dessantväelased, kirjutab Suurbritannia kaitseministeerium.

Mõttekoja Institute for the Stud of War andmetel viis Venemaa hilissuvel paljudelt erinevatelt rinnetelt dessantväelasi sektoritesse, kus Ukraina kõige aktiivsemalt rünnata üritab.

Ründame mitmes suunas ja teatud kohtades. Kohati on murtud esimest kaitseliini, ütles Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maliar Ukraina televisioonis, vahendab Kyiv Post.

„Meie armee on edasiliikumiseks pidanud ületama palju takistusi,” jätkas Maliar.

Ukraina kinnitas selle nädala esmaspäeval, et vallutas Zaporižja oblastis strateegiliselt olulise Robotõne küla. Ukraina ja Venemaa allikad väitsid, et see juhtus juba päevi varem.

Väikese Robotõne küla strateegilist tähtsust tõendab asjaolu, et Venemaa esimene kaitseliin selles piirkonnas oli ankurdatud Robotõne külaga.

Venemaa kasutas küla ja selle ümbruse kaitsmiseks ka märkimisväärsel hulgal ressursse. Nüüd on võtmeküsimuseks see, kui palju reserve on Venemaal oma edasiste liinide kaitsmiseks jäänud.

Ukraina allikad on öelnud, et edusamme on pidurdanud eelkõige Venemaa maamiinid. USA väljaande New York Times andmetel kaotas Ukraina vasturünnaku algusnädalatel umbes 20 protsenti kogu varustusest, mille ta lahingutesse paiskas.

Ukraina vasturünnak on edenenud umbes kolme kuu jooksul kõige enam 10 kilomeetrit. Peaeesmärgiks peetav Aasovi meri on praegusest rindejoonest vähemalt umbes 90 kilomeetri kaugusel.

Lääne võimud ja sõjaväeeksperdid on kritiseerinud Ukraina sõjalist juhtkonda vägede vale paigutuse, juhtimiskultuuri ja relvajõudude vahelise koostöö puudumise pärast. Kuid näiteks Soome sõjateadlane Ilmari Käihkö on väitnud, et Lääne ootused olid lihtsalt liiga kõrged.

Oleme kõik näinud anonüümsete ametnike kriitikat, mis ausalt öeldes ei aita asjale kaasa, ütleb Valge Maja esindaja Kirby. „Ükski objektiivne vasturünnaku vaatleja ei saa öelda, et nad (ukrainlased) pole praegu edasi liikunud,” jätkas ta.

Ukraina võimud on juba mõnda aega rünnakut kritiseerinud isikute suunas teravaid kommentaare saatnud. Ukraina relvajõudude juhataja Valerii Zalužnõi teatas juulis, et sõda ei ole etendus, millele panustada. Ukraina ekspresident Petro Porošenko seevastu ütles Soome MTV uudistele, et „see pole Hollywoodi film”.

Venemaa omalt poolt ei ürita mitte ainult blokeerida Ukraina edasitungi, vaid rünnata ka ise Ukraina kirdeosas Kupjanski piirkonnas.

Briti kaitseministeeriumi hinnangul üritavad Vene väed tõenäoliselt Ukraina vasturünnakut oma löögiga häirida. Venemaa üritab sundida Ukrainat jagama oma vägesid nii riigi lõuna- kui ka kirdeosa vahel.

Venemaa ise on väitnud, et tema väed on suutnud Kupjanski piirkonna võtmekohad oma kontrolli alla võtta.

Briti kaitseministeerium kirjeldab Venemaa edu selles piirkonnas „tagasihoidlikuna”. Sellegipoolest peab Suurbritannia väga tõenäoliseks, et Kremli väed püüavad pealetungi jätkates seda edu ära kasutada.

Briti kaitseministeeriumi hinnangul võtab Venemaa aga sama riski, kuhu üritab Ukrainat sundida, st piiratud jõud võivad hajuda liiga paljudele aladele.

Soome sõjaväeluure endise juhi, praeguse rahvasaadiku Pekka Toveri sõnul näitab Venemaa rünnak Kupjanskis, et „venelased pole rumalad”.

Nad arvasid, et Ukraina hakkab lõunas vasturünnakut tegema. Sõjas on kõige tähtsam initsiatiivi hoidmine. Venemaa eesmärk oli, et kui Ukraina ründab lõunas, siis Venemaa ründab põhjas, ütles Toveri augustis MTV uudistele.

Kui Venemaa suudaks Kupjanskis läbimurde teha, siis Ukraina peaks väed lõunast põhja suunama. Ukraina vasturünnak praktiliselt peatuks, märkis Toveri.