Vene sotsiaalmeedia kanalites spekuleeritakse, et Lätist lööb lahku „Latgale Rahvavabariik”. Teema oli üleval kümmekond aastat tagasi pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare ning Luhanski ja Donetski oblastites algas separatistide tegevus.
Lätis kerkis toona sotsiaalmeedias esile separatistliku „Latgale Rahvavabariigi” lipp, mis meenutas Donetski ja Luhanski nn vabariikide lippe.
Lätis puhkes seoses sellega suur skandaal. Ametivõimud uurisid ettepanekuid, mille kohaselt jagatakse NATO riik kaheks, vahendab Baltic Review.
Asja uuris Läti kaitsepolitsei, kuna tegemist võis olla katsega kahjustada Läti territoriaalset terviklikkust.
Uue üksuse nimetusena toodi välja „Latgale Rahvavabariik” ja see oli kavas luua Läti idaosas. See pidi koosnema Latgale rajoonist ja osaliselt Selija piirkonnast.
Sotsiaalmeedias avaldatud uue territooriumi kaardi ja lipu juures on tekst, et sellest unistavad paljud Latgale inimesed. Asja kommenteeris Läti vene vähemuse aktivist Vladmir Linderman. Tema suhtes algatati 2013. aasta krimasi seoses tema tegevuse ja Latgale autonoomia taotlemisega.
Separatistid tuginesid piirkonna vene vähemuste õiguste kaitsele. Arvati, et initsiatiiv Läti piirkonna liitmiseks Venemaaga tuleb Venemaalt. Piirkonnas on tugev Vene mõju.
Separatistid tuginesid väitele, et Latgale piirkond on ülejäänud Lätis nii kultuuriliselt kui ajalooliselt erinev. Latgale oli Poola võimu all 17. sajandist kuni aastani 1918. Seetõttu on seal elavad inimesed katoliku usku, erinevalt ülejäänud Lätist, mis on valdavalt luterlik.
Lisaks on Latgales olnud pidevalt tugevam slaavi ja Leedu mõju. Pärisorjus kaotati seal 1861. aastal, paar aastakümmet hiljem kui mujal Lätis. Seetõttu on piirkond mahajäänum.
Pärast Läti iseseisvumist 1918. aastal sai Latgale ulatusliku autonoomia, kaasa arvatud oma latgale keele tunnistamine teise ametliku keelena läti keele kõrval. Latgale autonoomia kaotati pärast Ulmanise riigipööret 1934. aastal. Nõukogude korra ajal olid latgale identiteet ja kultuur keelatud.
Latgale keel on läti keele murre ja see on riikliku kaitse all, raadios on latgale-keelne saade. Läti ametivõimude hinnangul pole separatislikud meeleolud piirkonnas valdavad, ent probleemid on piirkonna majandusliku arenguga.
Latgales elab suur vene kogukond ja seal olid 2003. aasta referendumil enamus Euroopa Liiduga liitumise vastu.
Venemaal on mitmed eksklaavid Euroopas nagu Abhaasia Musta mere ääres, Transdnistria Ukraina ja Moldova vahel ning Kaliningrad Poola ja Leedu vahel.
