Vene ja Põhja-Korea liidrid Vladimir Putin ja Kim Jong Un on väidetavalt „kirju vahetanud” ja lubanud tihendada riikidevahelist koostööd, mistõttu kardetakse, et Põhja-Korea annab Ukraina sõjaks relvi.
USA on mures, et relvaläbirääkimised Venemaa ja Põhja-Korea vahel edenevad aktiivselt, ütles Valge Maja riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby täna kolmapäeval, 30. augustil toimunud briifingul, vahendab Daily Mail.
Kirby ütles, et Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu sõitis hiljuti Põhja-Koreasse, et veenda Pyongyangi müüma Venemaale suurtükiväe laskemoona.
Kirby väitis ka, et Venemaa president Vladimir Putin ja Põhja-Korea liider Kim Jong Un on vahetanud kirju, milles lubasid kahepoolset koostööd tihendada, ning ütles, et USA-l on luureandmed, mis viitavad sellele, et pärast kaitseministri visiiti sõitis Pyongyangi veel üks Vene ametnike grupp.
Lepingute alusel saab Venemaa relvad, mida sõjavägi kavatseb kasutada sõjas Ukrainaga, ütles Kirby.
Tehingud võivad hõlmata ka toorainet, mis aitaks Venemaa kaitsetööstuse baasi.
Kirby ütles, et Venemaa ja Põhja-Korea vahelised relvatehingud rikuvad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone.
„Kutsume Korea Rahvavabariiki üles lõpetama oma relvaläbirääkimised Venemaaga ja järgima Pyongyangi avalikke kohustusi Venemaale relvi mitte tarnida ega müüa,” ütles Kirby ajakirjanikele, viidates Põhja-Koreale.
Kirby keeldus täpsustamast, kuidas USA ametnikud luureandmeid kogusid.
Vahetult enne seda, kui Valge Maja avalikustas uue teabe Põhja-Korea ja Venemaa relvakõneluste kohta, lasi Põhja-Korea Lõuna-Korea sõjaväe teatel oma idaosas välja ballistilise raketi.
Raketikatsetus tehti vaid mõni tund pärast seda, kui USA lennutas Põhja-Korea vastu jõudu demonstreerides Korea poolsaarele vähemalt ühe kaugpommitaja.
Bideni valitsus on korduvalt väitnud, et Kreml on hakanud sõltuma Põhja-Koreast ja ka Iraanist relvade osas, mida ta vajab Ukraina-vastases sõjas.
Põhja-Korea ja Iraan on rahvusvahelisel areenil oma tuumaprogrammide ja inimõigusalaste probleemide tõttu suuresti isoleeritud.
Märtsis teatas Valge Maja, et on kogunud luureandmeid, mis näitasid, et Venemaa soovib teha Põhja-Koreaga toidu-relvade tehingut, mille kohaselt Moskva varustab Põhja-Koread Pyongyangist pärit laskemoona eest vajalike toiduainete ja muude kaupadega.
Möödunud aasta lõpus teatas Valge Maja, et tegi kindlaks, et Venemaa eraettevõte Wagner Grupp võttis Põhja-Koreast vastu relvasaadetise, et aidata tugevdada oma vägesid, kes võitlevad Ukrainas Venemaa nimel.
Nii Põhja-Korea kui ka Venemaa on USA väiteid relvatehingute kohta varem eitanud. Põhja-Korea on aga asunud Ukraina sõjas Venemaa poolele, väites, et USA juhitud Lääne „hegemooniline poliitika” on sundinud Moskvat oma julgeolekuhuvide kaitsmiseks sõjalisi meetmeid kasutama.
President Donald Trump vahetas oma valitsusajal Kimiga kirju, eesmärgiga julgustada Põhja-Korea liidrit tuumarelvaprogrammist loobuma.
Juulis külastas Pyongyangi Putini parem käsi Sergei Šoigu, keda kahtlustatakse kahe riigi tihedamate sidemete loomises.
Kolmepäevasel visiidil kutsus ta Põhja-Korea ametnikke üles suurendama laskemoona müüki Moskvale Ukraina sõja jaoks.
Kim Jong Un tegi Šoigule ringkäigu Põhja-Korea mandritevaheliste ballistiliste rakettide ja muude täiustatud relvade arsenalis.
Kremli sõjaülem andis seejärel üle Vladimir Putini „sooja ja ilusa isikliku kirja” Põhja-Korea diktaatorile.
Šoigu ja kõrge Hiina delegatsioon olid Kimi esimesed teadaolevad väliskülalised pärast Covid-19 pandeemia algust.
Korea ametlik uudisteagentuur teatas, et Kim saatis Šoigut isiklikult 2023. aasta relva- ja varustusnäitusel.
Fotodel näisid olevat Põhja-Korea suurimad mandritevahelised ballistilised raketid Hwasong-17 ja tahkekütusel töötav Hwasong-18.
Venemaa on Põhja-Korea ajalooline liitlane ja üks käputäiest riikidest, kellega Pyongyangil on säilinud sõbralikud suhted.
