Näib, et Ukrainal on vastupealetungi võimalused otsa saamas, mida ametnikud pidasid algselt Kiievi ülitähtsaks operatsiooniks, mille eesmärk oli sel aastal territooriumi Vene okupatsioonivägede käest tagasi võtta.

Rohkem kui kaks kuud pärast võitlust näitab vasturünnak seiskumise märke. Kiievi edusammud on piiratud vaid käputäie küladega, Venemaa väed tungivad edasi riigi põhjaosas ja Ukraina pilootide väljaõpetamine USA-s toodetud lennukitegaF-16 lükkub edasi, vahendab Washington Post.

Ukraina suutmatus näidata lahinguväljal otsustavat edu tekitab hirmu, et konflikt on jõudmas ummikseisu ja rahvusvaheline toetus võib väheneda. Uus, salastatud USA luureraport prognoosib, et vasturünnak ei jõua sel aastal kaguosa tähtsasse linna Melitopoli.

Samal ajal ootab sõjast väsinud Ukraina avalikkus innukalt, et Kiievi juhid kindlustaksid võidu ja Washingtonis oodatakse 2024. aasta USA presidendivalimiste eel üleskutseid Ukrainale antavat abi kärpida.

Analüütikute sõnul on ebatõenäoline, et Ukraina suudab vastupealetungis läbimurret saavutada, kui rindejoone tugevdamiseks mõeldud vägesid täiustatud relvadega täielikult ei toetata.

„Küsimus on selles, kumb kahest poolest varem ära kulub,” ütles juulis Ukrainat külastanud Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi ja Ameerika Ühendriikide uue julgeoleku keskuse vanemteadur Franz-Stefan Gady. „Me ei tohiks oodata, et üleöö saavutatakse ühegi suurema sõjalise eesmärgi saavutamine.”

Gady ütles, et Venemaa ja Ukraina on praegu „kurnatuse” faasis, üritades pigem kulutada teineteise ressursse, mitte teha olulisi territoriaalseid edusamme. Oma maavägede osas tõkestatud Ukraina on korraldanud Venemaa pinnale hulga uusi droonilööke, sealhulgas sihtmärkidele Moskvas, kuid löögid on tekitanud minimaalselt kahju.

Küsimusele vastupealetungi edenemise kohta kutsuvad Lääne ja Ukraina ametnikud kannatlikkusele, kirjeldades võitlust oodatust aeglasemana, kuid rõhutavad, et see saavutab pidevalt edu.

Ukrainal on aga ründeoperatsioonide läbiviimise aeg piiratud. Eelmisel aastal saavutasid Ukraina väed vähe edu pärast lõunapoolse Hersoni linna tagasivallutamist novembri alguses, kui ilm oli ebasõbralik.

Maavägede aeglaselt edenedes kasutab Ukraina droonilööke, et laiendada oma sõjaväe haaret, oodates täiustatud laskemoona ja väljaõpet, sealhulgas suuremat õhujõudu, ütles Ukraina kaitseministri nõunik Juri Sak.

„Meil ei ole veel F-16, seega peame leidma võimaluse nende puudumise korvamiseks ja droone kasutatakse mõnevõrra lennukite puudumise kompenseerimiseks,” ütles ta.

Ukraina peamine siseluure agentuur oli okupeeritud Krimmi lähedal suurt Venemaa sadamat ja Venemaa naftatankerit tabanud meredroonide rünnakute taga, ütles Ukraina luureametnik, kes soovis jääda anonüümseks.

Kiievi avaldused rünnakute kohta Moskvas on hägusemad. Valitsus distantseerib end rünnakutest avalikult, samas kui mõned ametnikud tunnistavad seotust.

Kuid analüütikud hoiatavad, et kuigi droonirünnakud võivad suunata tähelepanu Ukraina aeglaselt edenevalt maapealselt vasturünnakult kõrvale, ei kalluta need tõenäoliselt sõja tasakaalu Kiievi kasuks.

„Ukrainlastel ei ole piisavalt võimsust, et ehitada piisavalt droone ja rünnata sügaval Venemaa territooriumil piisavalt sihtmärke, et vähendada Venemaa võitlustahet,” ütles USA armee erukolonel ja välispoliitika uurimisinstituudi Euraasia programmi uuringujuht Bob Hamilton.

Venemaal on olemas ka keerukad meetodid segajate ja tuvastamise abil Ukraina droonide vastu võitlemiseks. Kreml väidab, et on viimase nädala jooksul suures osas nurjanud Ukraina droonirünnakute laine. Vene kaitseministeerium teatas laupäeval, et tulistas üleöö alla 20 Ukraina drooni, mis olid sihitud Krimmi.

„Ma ei usu, et mõni üksik relvasüsteem võib olla hõbekuul,” ütles Hamilton.

Ukraina on Venemaa logistilisi sihtmärke rindejoonest kaugemal rünnanud juba mitmeid kuid, kuid seni pole selliste löökide mõju Venemaa rindejoonel peegeldunud, ütles hiljuti Ukrainat külastanud Gady.

„Me teame, et Venemaa positsioon on halvenenud, kuid see ei ole halvenenud nii palju, et võiks oodata peatset kokkuvarisemist,” ütles ta. Kauglöökide kampaaniat, mida nimetatakse ka „sügavaks lahinguks”, võib kirjeldada kui edukat, kui vastase väed ei saa enam reservvägesid kutsuda ega täita põhilisi toetusfunktsioone nagu varustus.

Selle asemel, et mureneda, osutavad Vene väed aga visa vastupanu ja teevad isegi pealetunge. Ukraina kirdeosas andsid Kupjanski võimud korralduse tsiviilisikute massiliseks evakueerimiseks. Linn oli osa suurest okupeeritud territooriumist, mille Ukraina eelmise aasta septembris ja oktoobris tagasi vallutas.

Lõunarindel jätkavad Ukraina väed edasiliikumise kindlustamiseks püüdlikult aeglast lähenemist, selle asemel, et eelistada kiirust, nagu soovitasid lääneliitlased nagu USA.

Eelmisel kuul tungisid Ukraina väed Staromaiorskisse, mis on esimene küla, mis viimaste nädalate jooksul tagasi vallutati, tekitades lootust, et edasitung võib olla tempot muutev läbimurre, mis hõlmab lääneriikide väljaõppe saanud reservväelasi. Seda aga ei juhtunud. Kulus veel kolm nädalat, enne kui Ukraina väed vabastasid kõrvalasuva Urožaine küla ning väidetavalt kandsid nad sellega seoses suuri kaotusi.

Aasovi mereni jõudmine ja Venemaa maismaasilla Krimmi haaramine on vastupealetungi üks avalikult välja öeldud eesmärke. Kuid Staromaiorski edusammud ei hõlmanud uut taktikat. Luureüksused uurisid Venemaa kaitsemehhanisme, et tabada nõrku kohti ja võimaldada väiksematel üksustel – sageli jalgsi – liikuda koos demineerimismeeskonnaga, ütles piirkonna sõjaväe pressiesindaja Serhi Kuzmin.

Kaitseministri nõunik Sak ütles, et aeglane edenemine ulatuslike miiniväljade puhastamisel rindel takistab Kiievil kasutamast enamikku oma lääneriikides väljaõppe saanud reservvägedest.

„Oma reservvägede kasutamiseks peame olema kindlad, et tee on vaba,” ütles ta. „Me eelistaksime minna aeglasemalt ja veenduda, et hoiame oma sõdurite elusid.”

Ukraina väed on pärast vastupealetungi algust juunis vallutanud tagasi ligikaudu 210 ruutkilomeetrit okupeeritud territooriumi, kusjuures suurim kasv on saavutatud Bahmuti lähedal idas ja Zaporižja oblastis Orihivist lõunas.

Et muuta sõja käiku ja tõsta sõja hinda tavaliste Venemaa kodanike jaoks, on Ukraina suurendanud rünnakuid Venemaal. Kuid püüdlused lahinguruumi laiendamiseks peavad tuginema pigem Ukraina enda droonidele kui lääne poolt tarnitud relvadele, kuna NATO relvade kasutamisele seatakse piirangud Venemaa tabamiseks tema enda territooriumil – ja strateegiaga kaasnevad ka riskid, ütlesid analüütikud.

Bideni valitsus on „väga edukalt” hallanud otsese konflikti ohtu Venemaaga, varustades Kiievit järk-järgult arenenumate relvasüsteemide ja pikema laskekaugusega laskemoonaga, ütles Kelly Grieco, kes uurib Washingtonis asuva Stimsoni keskuse vanemteadurina õhujõudude operatsioone.

„Selle sõja algusest peale on üks asi, mille pärast Ukraina liitlased on muretsenud, sõja lõppemine tahtmatu eskalatsiooniga,” ütles ta.

Kiiev on juba mitmeid kuid taotlenud USA-lt pikema tegevusraadiusega rakette nimega ATACMS ehk armee taktikaline raketisüsteem, kuid Bideni valitsus on seni keeldunud neid tarnimast, viidates piiratud varudele ja hirmule teravneva vastasseisu ees Venemaaga.

Ühendkuningriik ja Prantsusmaa saatsid Kiievile samasuguse laskemoona selle aasta alguses.

Bideni valitsuse ametnikud on korduvalt öelnud, et USA ei julgusta ega võimalda rünnakuid Venemaal. USA ja teiste poolt pakutavate relvasüsteemide valiku suurendamisega on „kaasas Kiievilt saadud tagatised, et nad ei kasuta seda varustust Venemaa territooriumi sihtimiseks”, ütles Grieco.

Kui Ukraina laiendab droonide kasutamist – kuna vasturünnak jätkub aeglaselt, ütles ta, võib see ikkagi tekitada Läänes muret, kas Ukraina jätkab sellist vaoshoitust.