Ameerika ja teiste Lääne ametnike sõnul on Ukraina kurnaval vastupealetungil raskusi Venemaa kindlustatud kaitsest läbi murdmisega, kuna liiga palju vägesid, sealhulgas mõned parimad lahinguüksused on valedes kohtades.

Vastupealetungi põhieesmärk on katkestada Venemaa varustusliinid Ukraina lõunaosas, katkestades nn maasild Venemaa ja okupeeritud Krimmi poolsaare vahel. Kuid selle asemel, et sellele keskenduda, on Ukraina komandörid jaganud väed ja tulejõu ligikaudu võrdselt ida ja lõuna vahel, ütlesid USA ametnikud, vahendab New York Times.

Seetõttu on Bahmuti ja teiste Ukraina idaosas asuvate linnade lähedal rohkem Ukraina vägesid kui lõunas Melitopoli ja Zaporižja lähedal, mis on mõlemad strateegiliselt palju olulisemad kohad, väidavad ametnikud.

Ameerika planeerijad on soovitanud Ukrainal keskenduda Kiievi peamise prioriteedi Melitopoli poole liikumisele ning Venemaa miiniväljadest ja muudest kaitsemehhanismidest läbi tungimisele, isegi kui ukrainlased kaotavad selle käigus rohkem sõdureid ja varustust.

Vaid taktika muutuse ja dramaatilise liigutusega saab vasturünnaku tempo muutuda, ütles üks USA ametnik, kes sarnaselt teistele Lääne ametnikule soovis jääda anonüümseks, et arutada siseinfot.

Teine USA ametnik ütles, et ukrainlased on liiga laiali valgunud ja peaksid oma lahingujõudu rohkem ühes kohas kindlustama.

Peaaegu kolm kuud pärast vastupealetungi võivad ukrainlased seda nõuannet südamesse võtta, eriti kuna inimohvrite arv kasvab ja Venemaal on vägede ja varustuse osas endiselt ülekaal.

Tänavu 10. augustil toimunud videotelekonverentsil kutsusid USA staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Mark Milley, tema Briti kolleeg admiral Sir Tony Radakin ja USA kõrgeim ülemjuhataja Euroopas kindral Christopher Cavoli Ukraina kõrgeimat sõjaväeülemat kindral Valeri Zalužnõid keskenduma ühele põhirindele. Ja kahe kõnelustega kursis oleva ametniku sõnul nõustus kindral Zalužnõi sellega.

Admiral Radakini roll oli olnud eriti oluline ja seni pole seda laialdaselt hinnatud, ütlesid ametnikud. Kindral Milley räägib kindral Zalužnõiga iga nädal strateegiast ja Ukraina sõjalistest vajadustest. Kuid Bideni valitsus on julgeolekukaalutlustel ja Moskvaga pingete suurenemise vältimiseks keelanud USA kõrgematel ohvitseridel Ukrainat külastada. Suurbritannia pole aga selliseid piiranguid kehtestanud ja Iraagis kolm korda teeninud admiral Radakin on oma Ukraina kolleegi mitmel korral külastanud.

Ameerika ametnike sõnul on viiteid sellele, et Ukraina on hakanud osa oma kogenumatest lahingujõududest idast lõunasse nihutama. Kuid isegi kõige kogenumad üksused on pärast suurte kaotuste kandmist mitu korda ümber formeeritud. Need üksused toetuvad kahanevale kõrgemate komandöride kaadrile. Mõned rühmad on peamiselt mehitatud sõduritega, kes on saanud haavata ja naasnud võitlema.

Ukraina on viimastel päevadel tunginud läbi vähemalt ühe Venemaa kaitseliini riigi lõunaosas ja suurendab survet, teatasid USA ja Ukraina ametnikud. See on lähedal Robotõne, riigi lõunaosas asuva küla kontrolli alla võtmisele, mis asub järgmise Venemaa kaitseliini lähedal. Ameerika ametnike sõnul oleks küla võtmine hea märk.

Ukraina sõjaväe pressiesindaja ei vastanud talle saadetud küsimustele.

Kuid mõned analüütikud ütlevad, et edusammud võivad olla liiga väikesed ja liiga hilja. Võitlus toimub enamasti tasasel, raskel maastikul, mis soosib kaitsjaid. Venelased võitlevad varjatud positsioonidelt, mida Ukraina sõdurid näevad sageli alles siis, kui nad on mõne meetri kaugusel. Tunnike pärast seda, kui ukrainlased on miinidest välja puhastanud, lasevad venelased mõnikord välja teise raketi, mis laotab need samas kohas laiali.

Ameerika sõjadoktriini kohaselt püütakse alati tagada, et maksimaalsed ressursid läheksid ühele rindele, isegi kui toetavad jõud võitlevad teistes piirkondades, et kaitsta end ebaõnnestumiste või vaenlase kaitsemeetmete eest.

Kuid Ukraina ja Venemaa võitlevad vana Nõukogude kommunistliku doktriini alusel, mille eesmärk on minimeerida armee gruppide rivaalitsemist, pakkudes komandodele võrdses koguses isikkoosseisu ja varustust. Ametnike sõnul ei ole mõlemad armeed suutnud oma kõige olulisemaid eesmärke tähtsuse järjekorda seada.

Ukraina jätkuv keskendumine Bahmutile, sõja ühe veriseima lahingu sündmuskohale, on viinud USA luure- ja sõjaväeametnikud hämmingusse. Ukraina on ümbritseva Donbassi piirkonna kaitsmiseks investeerinud tohutult ressursse ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei taha näida, nagu loobuks ta kaotatud territooriumi tagasivõitmisest. Kuid USA ametnike sõnul peab poliitika vähemalt ajutiselt tagaplaanile jääma, et sõjaline strateegia oleks hea.

Ameerika strateegid väidavad, et väikese väe hoidmine hävitatud linna lähedal on õigustatud Vene vägede tabamiseks ja takistamiseks neil kasutada seda rünnakubaasina. Kuid Ukrainal on seal piisavalt vägesid, et proovida piirkonda tagasi vallutada. USA ametnike sõnul toob see kaasa suure hulga kaotusi, millel on vähe strateegilist kasu.

Ameerika ametnikud on Ukraina liidritele öelnud, et nad suudavad Bahmuti ümbruse maad kindlustada palju vähemate sõdurite abil ning peaksid jõud ümber jaotama riigi lõunaosas asuvatele sihtmärkidele.

Ukraina liidrid on kaitsnud oma strateegiat ja jõudude jaotust, öeldes, et võitlevad tõhusalt nii idas kui lõunas. Suur hulk vägesid on vajalik Bahmuti survestamiseks ja kaitseks Venemaa kooskõlastatud rünnakute eest riigi kirdeosas, ütlevad nad. Ukraina komandörid võistlevad ressursside pärast ja neil on kõigil oma ideed selle kohta, kus nad võiksid edu saavutada.

Ameerika ametnike kriitika Ukraina vastupealetungi kohta on sageli suunatud sõjaväeohvitseride põlvkonnale, kes pole kunagi kogenud sellise ulatusega ja intensiivsusega sõda.

Veelgi enam, Ameerika sõjadoktriini pole kunagi testitud sellises keskkonnas nagu Ukraina, kus Venemaa elektrooniline sõjapidamine segab sidet ja GPS-i ning kumbki sõjavägi pole suutnud saavutada õhus üleolekut.

Ameerika ametnikud ütlesid, et Ukrainal on veel kuu kuni kuus nädalat aega, enne kui vihmased tingimused sunnivad vastupealetungi peatama. Juba augustis on Ukraina vihma tõttu edasi lükanud vähemalt ühe rünnaku.

„Maastiku tingimused on alati sõjaliste operatsioonide peamised mõjutajad,” ütles kindral Milley pühapäeval ajakirjanikele antud intervjuus. „Sügis ja kevad ei ole kombineeritud relvaoperatsioonide jaoks optimaalsed.”

Vihmane ilm ei peata lahinguid, kuid kui Ukraina murrab lähinädalatel läbi Venemaa liinidest, võib muda raskendada edu ärakasutamist ja laia territooriumi kiiret hõivamist, ütlesid ametnikud.

Mõned analüütikud väidavad, et ilmast olulisem on see, et Ukraina peamised ründeväed võivad septembri keskpaigaks või lõpuks üldse otsa saada. Umbes kuu aega tagasi roteeris Ukraina vägesid teises laines, et asendada esialgne jõud, mis ei suutnud Venemaa kaitsest läbi murda.

Ukraina muutis toona ka oma lahinguvälja taktikat, pöördudes tagasi vanade meetodite juurde, kuidas Vene vägesid suurtükiväe ja kaugmaarakettidega kurnata, selle asemel et miiniväljade tule alla sukelduda. Viimastel päevadel on Ukraina hakanud kasutama oma viimaseid strateegilisi reserve – mobiilseid õhuväebrigaade, mis kavatsevad ära kasutada mis tahes läbimurret. Kuigi lahingud võivad kesta kuid, väidavad USA ja teised Lääne ametnikud, et Ukraina vastupealetungil ei ole piisavalt otsustavat tulejõudu, et tagasi võtta suur osa 20 protsendist Venemaa poolt okupeeritud riigist.

USA ametnikud väidavad, et nad ei usu, et vasturünnak on läbikukkumisele määratud, kuid tunnistavad, et ukrainlastel pole olnud edu, mida nad või nende liitlased pealetungi alguses lootsid.

„Me ei hinda, et konflikt on tupikus,” ütles Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan täna teisipäeval, 22. augustil. „Toetame jätkuvalt Ukrainat tema püüdlustes hõivata territooriumi osana selle vasturünnaku osana ja me näeme, et ta jätkab metoodiliselt süstemaatiliselt territooriumi hõivamist.”

Kuigi väiksemad, kindlustunud Vene väed on Ukraina lõunaosa toiminud paremini kui Ameerika ametnikud ja analüütikud eeldasid, on Kremlil endiselt süsteemseid probleeme. Vene väed kannatavad kehvade varustusliinide, madala moraali ja halva logistika tõttu, ütles USA kõrge sõjaväeametnik.

Kuid Venemaa järgib Euroopas oma traditsioonilist maasõdade pidamise viisi: esimestel kuudel või aastatel halvasti esinedes, siis kohanedes ja visalt võitlust jätkates.

Seevastu Ukraina vägedel on vastupealetungi alustamisel raskem mäest üles ronida, ütles ametnik. Neil kulus rohkem kui kaks kuud – mitte nädal või nii, nagu ametnikud algselt arvasid -, et saada läbi esialgsest Vene kaitsest.

Mitmed USA ametnikud ütlesid, et Ukraina jõuab talveks umbes poolele teele Aasovi mereni, kui külm ilm võib tingida lahingutes uue pausi. USA kõrge ametnik ütles, et see oleks „osaline edu”. Mõned analüütikud ütlevad, et vasturünnak jääb alla isegi sellele piiratud eesmärgile.

Isegi kui vasturünnak ei jõua rannikule, väidavad ametnikud ja analüütikud, et kui see suudab jõuda piisavalt kaugele, et viia rannikutee Ukraina suurtükiväe ja muude rünnakute ulatusse, võib see tekitada veelgi rohkem probleeme lõunas asuvatele Vene vägedele, kes kasutavad seda tarneteed.

Pühapäeval Rooma lennul ajakirjanikega rääkides ütles kindral Milley, et viimased kaks kuud vasturünnakut on olnud „pikk, verine ja aeglane”.

„See võttis kauem aega kui Ukraina plaanis,” ütles ta. „Kuid nad teevad piiratud edusamme.”