Soome soomuk Sisu jäi Ukrainas kaadrisse – Soome ohvitser: „Räägib karmis keeles, miks kaotused suurenevad”

Soomes toodetud soomustransportööre Sisu XA-185S saab sotsiaalmeedias ringlevast videost näha viisil, mis maaväe kolonelleitnant Mika Mäenpää sõnul „räägib paraku karmis keeles, miks kaotused suurenevad”.

Videos on soomusmasinad Sisu XA-185S tee ääres, ilmselt põllul. Soomukite taga on varjul jalaväelased, vahendab MTV.

Soomustransportöör ei ole ründesoomuk ja seda ei tohiks sellisena kasutada. See pole selleks mõeldud, kirjutab Mäenpää sotsiaalmeedias.

Sellised seadmed kuluvad Ukrainas kiiremini, kui lääneriigid suudavad neid kohale toimetada, jätkab ta.

Pole teada, millal ja kus video üles võeti või kas see on filmitud lahingu- või treeninguolukorras.

Soomustransportööride kasutamine otsetule all on üsna halb taktika. Ei tohiks imestada, et rünnak ei edene ja on kaotusi. Kahjuks on küsimus ebapiisavas pädevuses, kirjutab Mäenpää.

Avalike allikate põhjal Venemaa ja Ukraina tehnikakahju arvutava Oryxi andmetel on Ukraina kaotanud kokku seitse soomukit Sisu XA-185. Neist viis on hävinud, üks kahjustatud ja mahajäetud ning üks sattunud venelaste kätte.

Soome on rääkinud mitmest abipaketist Ukrainale, kuid üldiselt pole üle antud lahingutehnika üksikasju avaldatud. Seega pole absoluutset kindlust, et Soomes toodetud soomukid Sisu XA-185S, mida Ukrainas on varemgi kirjeldatud, on Soome poolt antud. Vähemalt Taani on varem kasutanud soomukeid Sisu XA-185S.

Kolonelleitnant Mäenpää sõnul ei tundu lääneriikide antud varustusõpe ja taktika lühikursused olevat „piisavad”.

Mäenpää on varem kritiseerinud ka seda, kuidas Ukraina on kasutanud näiteks lahingutanke.

Mäenpää toob välja ka Ukraina armee juhtimiskultuuri, mis on suuresti päritud Nõukogude Liidust. Ukraina sõjalise juhtkonna probleemidest on varem kirjutanud sõjanduseksperdid Glen Grant ja Franz-Stefan Gady.

Ukraina alustas alles 2015. aastal ohvitseride väljaõppe muutmist Lääne tüübi vastu. Seetõttu on keskastme juhtkond peamiselt vana nõukogude stiilis koolkonna toodang, kuigi nad ise pole kunagi nõukogude sõjaväes käinud, ütleb Mäenpää.

Peamiseks erinevuseks Nõukogude Liidu juhtimiskultuuride ja tänapäevaste Lääne armeede vahel on peetud seda, et kui nõukogude versioonis on juhtimine koondunud väheste kätte, siis Lääne armeedes on madalamatel ülematel suurem otsustusõigus.

Juhtimine on esiplaanil ka New York Timesi teisipäeval avaldatud artiklis, milles Lääne ja USA ametnikud väidavad, et Ukraina on oma ründejõude valesti paigutanud, mis on üks põhjusi, miks vasturünnak pole oodatult edenenud.

Kommentaarid
(Külastatud 13,755 korda, 1 külastust täna)