Soome on NATO eesliini riik ja Soome julgeolekut ei suurenda sõjalise pinge suurenemine Venemaaga, ütles Aleksandri Instituudi direktor Markku Kangaspuro MTV saates Huomenta Suomi.
Sel nädalal oli taas kuulda Venemaalt karme sõnu, kui riigi kaitseminister Sergei Šoigu süüdistas Soomet ja Poolat Venemaa julgeoleku ohustamises.
Kuigi Šoigu avaldus sattus Soomes arusaadavatel põhjustel uudistesse, pole kommentaari sisus midagi üllatavat, ütleb Aleksandri Instituudi direktor Kangaspuro.
Seega tuleks Šoigu avaldusse Soome kohta suhtuda „täpselt samamoodi” nagu teistesse Venemaa kommentaaridesse, mida ta on teinud pärast seda, kui Soome teatas, et soovib saada sõjalise liidu NATO liikmeks.
Venemaa on väga järjekindlalt öelnud, et Soome NATO liikmelisus tähendab vastumeetmeid. Me ei näe neid ei homme ega ka ülehomme, sest Venemaa on Ukraina sõtta haaratud, kuid mingil tasandil hakkavad need tasapisi kindlasti toimuma, ütles Kangaspuro.
Kangaspuro kirjeldab Venemaad kui „küünarnukkideni Ukraina savis olevat”. Kõnealune savi on kulutanud tugevalt Venemaa sõjajõudu ja varustust.
Läheb kaua aega, enne kui Venemaal saab oma armee isegi 2021. aasta tasemele. Sisekaitseakadeemia töödokumendis hinnati, et Ukraina „erioperatsiooni” taoliseks suurrünnakuks pole Venemaal jõudu aastaid või isegi aastakümneid.
Strateegiline ja sõjaline olukord Soome idapiiril on nagunii muutunud, ütles Kangaspuro.
Soomes on kohal ka USA. Tulevikus selgub, mil viisil. Muidugi muudab see Venemaa seisukohast nende julgeoleku olukorda. Sõdurid arvestavad alati võimalike ohu võimalustega, märkis ta.
Uute relvasüsteemide soetamine, arendamine ja suurtes kogustes valmistamine on pikk protsess. Siin räägime lahendustest, mis toimuvad viie, kümne, isegi 15 aasta pärast. Selle ajaperspektiiviga näeme ilmselt neid Venemaa meetmeid.
Kangaspuro sõnul on selge, et sõjalise pinge suurenemine ja karmistumine Soome idapiiril on „loomulikult ebasoovitav”.
Soome julgeolek ei suurene, sest sõjaline pinge Venemaaga suureneb. Oleme NATO eesliini riik, ütles Kangapuro.
Kui NATO, Soome ja Venemaa vahel tekiks konflikt, oleksime halvimal juhul lahinguväli. Meie huvi on mõistagi tegutseda nii, et eelistaksime pigem kõva häälega rääkida, kui üksteist vaadata läbi suurtükitoru, märkis Kangaspuro.
