Paljude ukrainlased, aga ka paljud Lääne pooldajad lootsid, et niipea, kui algab vastupealetung, variseb Vene rinne kiiresti kokku.

Aga seda ei juhtunud, vahendab Saksa väljaanne Bild.

Nüüd on tekkinud uued rasked küsimused: kas Ukraina vastupealetung on juba läbi kukkunud? Kas Kremli diktaatorit Vladimir Putinit (70) alahinnati?

Bildi toimetaja Paul Ronzheimer küsib samuti neid küsimusi. Ta annab ilustamata vastused: ta kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga (45), sõitis rinde kõige raskemasse kohta ja rääkis Ukraina sõduritega, kes said haavata võitluses Vene armee vastu.

„Ma olin üllatunud, kui paljud sõdurid olid väga ausad ja ütlesid, et nad ootasid, et olukord paraneb,” märgib Ronzheimer. „Nad rääkisid selgelt, kui ägedalt venelased praegu vastu võitlevad. Nad olid lootnud, et rinne kukub kiiresti kokku. Nagu eelmisel aastal Harkivi või Hersoni oblastis.”

Kuid suuri õnnestumisi, nagu 2022. aasta sügisel Harkivi ja Hersoni oblastis pole olnud. Ukrainlastel pole veel õnnestunud kaitseliinidest läbi murda. Vene armee peab vastu, kuigi suurte kaotustega.

Kui Ukraina ei saavuta suurt läbimurret, võib kogu sõja saatus olla ohus, analüüsib Ronzheimer. „Ukrainlased teavad, et neil on toetuse jätkamiseks vaja suuri võite.”

Suur hirm on see, et mingil hetkel võidakse Läänes öelda: Näete ise, et te ei saavuta edu – kas on ikka mõtet edasi võidelda? Võibolla peaks te pigem läbi rääkima?”

„Diplomaatiline surve Putiniga läbirääkimisteks suureneb,” märgib Ronzheimer. Kuid asjad võivad minna veelgi hullemaks, kui venelased tõrjuvad edukalt kõik Ukraina rünnakud: „Võib juhtuda, et ukrainlased peavad olema valmis Venemaa vastupealetungiks.”

Midagi aga pole veel otsustatud. Vene rindest läbimurre on endiselt võimalik. Ja see, mis siis juhtub, võib olla sõja jaoks määrav ja maksta ka Putini võimu.

Panused on kõrged: kui Ukraina vastupealetung ebaõnnestub, siis ei peata Vene vägesid enam miski.