Maailma kõige mürgisemaks seeneks nimetatud rohelist kärbseseent võib Soomes leida lähedal asuvast metsast, seda vähemalt Edela-Soomes elades.

Seen jõudis uudistesse augusti alguses, kui austraallanna serveeris oma saatjaskonnale mürgiseid seeni sisaldavaid Wellingtoni praade. Söögi tõttu hukkus kolm inimest ning politsei kahtlustab, et ohvrid olid just kärbseseeni söönud, vahendab Helsingin Sanomat.

Roheline kärbseseen on klassifitseeritud surmavalt mürgiste seente hulka. Seda on täheldatud Soomes, peamiselt Turu piirkonnas ja saarestikus ning Ahvenamaa saartel. Liigiteabekeskuse kodulehel on fikseeritud 76 liigi vaatlust, millest põhjapoolseim on Laitilas ja idapoolseim Espoos. Viimased tähelepanekud pärinevad 2021. aastast.

Roheline kärbseseen kasvab tamme- ja pähklisaludes, Turus on seda täheldatud näiteks Ruissalos. Liiki on leitud ka istutatud tammede juures.

Seene tunneb ära kärbseseene tüüpilise ehituse järgi: seene jalal on rõngas ja jala allosas on sibulakujuline tupp. Rohelise kärbseseene kübar muutub oliivroheliseks. Rohelist leidub ka seene jalal, varrel ja tupe sees.

„Seente värvid on väga erinevad. Mõned on kollakamad ja mõned üleni valged. Kärbseseent on üsna lihtne tuvastada,” selgitab Loodusloo keskmuuseumi bioloog ja looduskaitse planeerija Tea von Bonsdorff.

Seene tunneb ära ka meeldiva lõhna järgi.

Von Bonsdorffi sõnul pole kärbseseeni põhjust karta, kui järgida tuttavat rusikareeglit: korjata vaid neid seeni, mille tunned ära söögiseentena.

Austraallanna ütles politseile, et ta ei teadnud, et seened on mürgised.

Kliima soojenemise tõttu võib roheline kärbseseen levida Soomes ida ja põhja poole, hindab von Bonsdorff. Seenevaatlusi veel teha ei saa, kuna liigil on hiline kasvuperiood. Seda täheldatakse septembris ja oktoobris.

„Kui kahtlustate, et leidsite rohelise kärbseseene, tuleks teha korralikud pildid ja asukoha info kirja panna,” märgib ta.

Android-telefoniga saab seenevaatlusi jäädvustada Liigiinfokeskuse rakenduses Mobiilivihko.

„Fotod tuleb teha mitmest küljest ja seenekübara ülaosast, et see oleks kindlalt tuvastatav. Fotodel peavad olema näha jalad ja kübara põhi,” juhendab von Bonsdorff.

Von Bonsdorff tahab rõhutada, et rohelise kärbseseene võimaliku leviku pärast pole paanikaks põhjust. Metsast leiab surmavaid seeni veelgi.

„Hoopis levinumad liigid on surmavalt mürgised valged kärbseseened ja kühmvöödikud, mida võib kohata Lõuna- ja Kesk-Soome nõmmemetsades,” lisab ta.

Toiduameti andmetel on roheline kärbseseen põhjustanud umbes 90 protsenti maailmas registreeritud surmaga lõppenud seenemürgistustest. Tema harulduse tõttu pole Soomes tema põhjustatud mürgistusi teada, teatab amet.

Mais teatati, et Austraalia ja Hiina teadlased on leidnud võimaliku vastumürgi rohelise kärbseseene mürgile. Uuring avaldati teadusajakirjas Nature Communications ja sellest kirjutas teiste hulgas Guardian.

Roheline kärbseseen põhjustab mürgitust ainult süües. Von Bonsdorff ei spekuleeri, kui suurest seenetükist piisab inimese mürgitamiseks.

„Isegi kui jääte ellu, võivad isegi väikesed kogused neerusid ja maksa kahjustada,” märgib ta.