Uus info: USA peab Venemaaga Ukraina teemal salaläbirääkimisi

Grupp endisi USA kõrgeid riikliku julgeoleku ametnikke on pidanud salajasi läbirääkimisi prominentsete venelastega, kes arvatakse olevat Kremlile lähedal – ja vähemalt ühel juhul ka riigi kõrgeima diplomaadiga – eesmärgiga panna alus võimalikeks läbirääkimisteks Ukraina sõja lõpetamiseks, rääkisid pool tosinat läbirääkimistega kursis olevat inimest NBC Newsile.

Kulisside taga toimuva diplomaatia kõrgetasemelise näitena kohtus Vene välisminister Sergei Lavrov grupi liikmetega mitu tundi aprillis New Yorgis, ütlesid neli endist ja kaks praegust ametnikku NBC Newsile.

Aprillikuu kohtumise päevakorras olid Ukraina sõja kõige keerulisemad küsimused, nagu Venemaa käes oleva territooriumi saatus, mida Ukraina võib-olla kunagi ei suuda vabastada, ja mõlemale poolele talutava diplomaatilise lahenduse otsimine.

Lavroviga rääkis läbi endine diplomaat ja välissuhete nõukogu (Council on Foreign Relations) ametist lahkuv president Richard Haass, ütlesid praegused ja endised ametnikud. Grupiga liitusid Euroopa ekspert Charles Kupchan ja Venemaa ekspert Thomas Graham, mõlemad endised Valge Maja ja välisministeeriumi ametnikud, kes on välissuhete nõukogu liikmed.

Kõnelustel osalenud endised USA ametnikud kas ei vastanud NBC Newsi kommentaaritaotlustele või keeldusid asja kommenteerimast. Ükski allikas ei soovinud oma nime avaldada, et rääkida kõnelustest, mida kavatseti salajas hoida.

Eesmärkide hulgas on nende sõnul hoida võimalusel avatuna suhtluskanalid Venemaaga ning tunda, kus võiks olla ruumi edaspidisteks läbirääkimisteks, kompromissideks ja diplomaatiaks sõja lõpetamise üle.

Need kõnelused on toimunud Bideni valitsuse teadmisel, kuid mitte selle juhtimisel, kusjuures Lavrovi kohtumisel osalenud endised ametnikud andsid Valge Maja riiklikule julgeolekunõukogule hiljem toimunust ülevaate, ütlesid kaks allikat.

Arutelud on diplomaatilises kõnepruugis tuntud kui „Track Two diplomacy” (Rada kaks diplomaatia), mis on mitteametliku tegevuse vorm, mis hõlmab eraisikuid, kes ei ole praegu valitsuses, või Lavrovi kohtumise puhul „Track 1.5”, mis tähendab, et praegused ametnikud on kaasatud. Kõnelused toimusid seetõttu, et ametlikud kõrgetasemelised diplomaatilised suhted USA ja Venemaa valitsuste vahel Ukraina küsimuses on olnud vähesed.

Pole selge, kui sageli on need arutelud toimunud ega ka see, kas need on osa organiseeritud jõupingutusest.

Kuid Ameerika poolel on aruteludesse kaasatud mõned endised Pentagoni ametnikud, sealhulgas endine USA kaitseministri abi Mary Beth Long, kellel on sügavad kogemused NATO küsimustes, teatasid kaks läbirääkimistega kursis olevat inimest.

Osana püüdlustest on vähemalt üks endine USA ametnik sõitnud Venemaale Ukraina sõjaga seotud aruteludele, ütlesid kaks isikut.

Lisaks Lavrovile on Vene poolt osalenud aruteludes akadeemikud, suurte mõttekodade või uurimisinstituutide juhid ja teised Venemaa välispoliitika valdkonna esindajad, keda peetakse president Vladimir Putinile lähedasteks või need, kes suhtlevad Kremli otsustajatega, rääkisid allikad. Nad keeldusid venelastest osalejaid nimepidi avaldamast, viidates murele nende ohutuse pärast.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja keeldus kommentaaridest.

Venemaa saatkond Washingtonis ei vastanud kommentaaritaotlusele.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei ametnik ütles, et nad ei kommenteeri anonüümsetele allikatele tuginevaid uudiseid, kuid nende üldine seisukoht jääb samaks.

„Meie seisukoht on muutumatu – Ukraina saatust ei saa otsustada ilma Ukrainata. Mitu korda rääkisid sellest president ja kõik meie ametlikud esinejad. Mitte anonüümselt, vaid üsna konkreetselt ja avalikult,” ütlesid nad.

Kõnelused toimuvad ajal, mil õhus on märgid, et USA ja tema liitlased soovivad näha Moskva ja Kiievi liikumist rahuläbirääkimiste poole sügisel pärast Ukraina vasturünnaku lõpuleviimist.

Mais toimunud salajasel reisil Kiievisse kuulis CIA direktor William Burns Ukraina ametnikelt väljavaatest suruda Moskva aasta lõpuks rahuläbirääkimistele, ütlesid ametnikud väljaandele Washington Post.

President Joe Biden kohtub järgmisel nädalal Leedus NATO kaasjuhtidega, kes annavad märku, et ei ole ikka veel valmis Ukrainat allianssi vastu võtma. Ja lähenevad USA presidendivalimised on suurendanud kiireloomulisust seoses sõja lõpuga, kuna vabariiklased võivad vähendada toetust Ukrainale.

Lavrovi kohtumine aprillis toimus Vene diplomaadi harvaesineval ja lühikesel visiidil USA-sse, kui ta oli seal kui ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujariigi esindaja.

Umbes samal ajal kirjutasid Haass ja Kupchan väljaandes Foreign Affairs pika artikli, mille on avaldanud välissuhete nõukogu, milles nad kirjeldasid võimalikku „plaani lahinguväljalt läbirääkimiste laua taha jõudmiseks”.

Kirjutises pealkirjaga „Lääs vajab Ukrainas uut strateegiat” prognoosisid Haass ja Kupchan, et pärast Ukraina vastupealetungi võib tekkida seisak, ning soovitasid USA-l hakata looma alust, et teha ettepanek relvarahu sõlmimiseks, milles nii Venemaa kui ka Ukraina tõmbaks jõud rindejoonelt tagasi, luues tõhusalt demilitariseeritud tsooni.

„Neutraalne organisatsioon – kas ÜRO või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon – saadaks kohale vaatlejad, kes jälgivad ja jõustavad relvarahu ja vägede tagasi tõmbumise,” kirjutasid endised USA ametnikud. „Eeldades, et relvarahu kehtib, peaksid järgnema rahuläbirääkimised.”

Võtmeküsimus on, kas USA endised ametnikud jätkavad kõnelusi pärast eelmisel kuul Wagneri palgasõdurite juhi Jevgeni Prigožini relvastatud mässu Putini valitsuse vastu, mis hägustas pilti sellest, kuidas võim ja mõju Moskvas toimivad. Arutelud on toimunud ka paralleelselt otseste USA-Vene kõnelustega kinnipeetud Ameerika ajakirjaniku Evan Gerškovitši üle, mille Putini pressiesindaja sel nädalal avalikustas.

Track Two kõnelused on USA diplomaatias, sealhulgas relvastuskontrollis, pikka aega mänginud olulist rolli, pakkudes sageli vähem ametlikku võimalust katsetada ideid ja vastuseid paralleelselt valitsustevaheliste ametlike kõnelustega.

Endine USA president Jimmy Carter sõitis 1994. aastal eraisikuna Põhja-Koreasse Pyongyangi, eesmärgiga peatada Põhja-Korea tuumaprogramm – see reis muutus Clintoni valitsusele suureks peavaluks. Track Two kõnelused iisraellaste ja palestiinlaste vahel eelnesid tingimuste loomisele, mis viisid 1993. aasta Oslo leppeni.

Ometi on Ukraina sõja kontekstis arusaam, et USA endised ametnikud suhtlevad mitteametlikult venelastega, tekitanud lõhe Ameerika diplomaatide, välispoliitikateadlaste ja riikliku julgeoleku spetsialistide kogukonnas.

„Ma muretsen selle pärast, milliseid sõnumeid sellega edastatakse, ja kaudse signaali pärast, et me ootame meeleheitlikult kokkulepet,” ütles endine USA armee ohvitser ja senati nõunik Bradley Bowman, kes uurib poliitilis-sõjalisi küsimusi Washingtonis asuvas Demokraatiate kaitse sihtasutuses. „Praegu me tegelikult tahame Putinit isoleerida ja talle survet avaldada.”

Michael McFaul, kes oli USA suursaadik Venemaal Obama valitsuse ajal ütles, et on skeptiline, et tänapäeval leidub Venemaal sobivaid Track Two vahendajaid, kellel on otsene juurdepääs Putinile ja kes võiksid olla mitteametlikud vahendajad.

Ta ütles, et sõja lahenduste arutamine ilma ukrainlasteta võib õõnestada Bideni valitsuse nõudmist, et Ukraina tuleviku üle ei otsustata suurriikide vaheliste tagatoalepingute kaudu.

„Kui teil on käimas Track Two läbirääkimised selle üle, kuidas sõda lõpetada, peavad ukrainlased kohal olema,” ütles McFaul, kes lisas, et ta ei osale Track Two aruteludes.

USA Riikliku Julgeolekunõukogu endine Venemaa ja Ida-Euroopa direktor Matt Dimmick ütles, et võimalike kokkulepete arutamine Venemaaga ilma Ukraina osaluseta võib lõpuks nõrgendada Kiievi mõjuvõimu.

„Ukraina ei vaja ega taha, et vahendajad tulevad ja hakkavad relvarahu lahendusi välja töötama ning seejärel meelitama Euroopat ja USA-d selles suunas Ukrainat suunama,” ütles Dimmick. „Ukraina mõistab, et nende tee turvalise tuleviku poole läheb otse läbi Venemaa kaitseliinide ja ei jäta Venemaale muud valikut, kui leida oma tee Ukrainast välja.”

Kommentaarid
(Külastatud 4,851 korda, 1 külastust täna)