USA Joe Bideni valitsus jääb vähemalt praegu kindlalt oma varasema seisukoha juurde ja keeldub Ukrainasse kaugmaa rakettide saatmisest, hoolimata USA seadusandjate kasvavast survest ja Kiievi valitsuse palvetest.

Pettumus Ukraina vastupealetungi aeglases tempos Vene vägede vastu ja president Bideni kahemõttelised väited on viinud laialdaselt levinud spekulatsioonideni, et rakettide saatmine järgneb USA muudele relvasüsteemidele, millest 17-kuulise sõja jooksul samuti esialgu keelduti, kuid mis lõpuks heaks kiideti, vahendab Washington Post.

Mai lõpus näis Biden muutvat oma varasemat kindlat ei-sõna armee taktikalise raketisüsteemi ATACMS-i saatmise võimalusele, öeldes esimest korda, et see on endiselt võimalik. Kaks nädalat hiljem ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et tema ja Biden rääkisid rakettidest Leedus Vilniuses NATO tippkohtumisel, kuid otsust pole tehtud.

Kuid asjaga kursis olevad ja anonüümseks jääda soovinud USA kaitse- ja valitsusametnikud ütlesid, et vaatamata sellele, et kaugmaarakettide saatmisele on vihjatud, ei ole USA poliitikas toimunud muutusi ega sisulist arutelu selle teema üle mitmete uude jooksul.

USA kaitseministeerium Pentagon usub, et Kiievil on muid, pakilisemaid vajadusi kui ATACMS, ja muretseb, et lahinguväljal millegi muutmiseks piisava hulga Ukrainasse saatmine vähendaks oluliselt USA valmisolekut muudeks võimalikeks konfliktideks.

Ametnikud ütlesid, et Ameerikal on vaid teatud arv ATACMS rakette ja need ootavad asendamist järgmise põlvkonna pikema tegevusraadiusega rakettidega Precision Strike Missile, mida nimetatakse Prismaks ja mis peaks kasutusele võetama käesoleva aasta lõpuks. Lockheed Martin toodab endiselt igal aastal 500 ATACMS raketti, kuid kogu see toodang on mõeldud müügiks teistesse riikidesse.

Ukraina on väitnud, et ATACMS, mille lennuulatus on 300 kilomeetyrit on hädavajalik komandopunktide ja logistikaalade hävitamiseks kaugel Venemaa rindejoonest.

„Ilma kaugrelvadeta on raske mitte ainult ründemissiooni läbi viia, vaid ka kaitseoperatsiooni läbi viia,” ütles Zelenski 7. juulil Prahas toimunud pressikonverentsil.

ATACMS võimaldaks Ukraina vägedel võtta sihikule Venemaa okupeeritud Krimmi kõige kaugemad alad nende endi praegustest rindejoontest, sealhulgas 20-kilomeetrise Kertši silla ja Vene mereväebaasi Sevastoopolis.

Kui Zelenski kantselei juhilt Andri Jermakilt neljapäeval Aspeni julgeolekufoorumil küsiti, mis on Ukraina julgeolekuvajaduste nimekirjas esikohal, vastas ta: „Minu vastus on väga lihtne. Praegusel hetkel on see väga selge ja arusaadav. Me vajame ja ootame otsuseid ATACMS-i kohta.”

Kiiev on küsinud sadu rakette. Ukraina on pöördunud oma poolehoidjate poole USA parlamendis kongressis  – nendest paljud on külastanud Kiievit või kohtunud mujal Zelenski ja teiste Ukraina valitsusametnikega – ning USA seadusandjad on esitanud üha valjuhäälsemaid nõudmisi Bideni valitsusele rakettide üleandmise heakskiitmiseks.

Eelmisel kuul eraldas parlamendi esindajatekoja relvajõudude komisjon kaitse-eelarve projekti vahendid ATACMS-i saatmiseks Ukrainasse ning esindajatekoja väliskomisjon võttis vastu kahepoolse resolutsiooni, milles kutsutakse USA-d üles rakette „viivitamatult” tarnima.

„Pole põhjust anda Ukrainale nii palju, et ta veritseb, kuid mitte piisavalt, et võita,” ütles komisjoni esimees, vabariiklaste partei esindaja Michael McCaul. „Kui me kavatseme neid aidata, tuleb täielikult sisse minna või väljuda.” Resolutsiooni toetas komisjoni juhtiv demokraat, rahvaesindaja Gregory Meeks.

Käesoleva kuu alguses ühinesid senati välissuhete ja relvajõudude komisjoni vabariiklased senaatorid James Risch ja Roger Wicker McCauliga avalduses, mille kohaselt on ATACMS-i üleandmine koos kobarlahingumoona ja F-16 lennukitega Ukraina jaoks „kriitilise tähtsusega”.

Alates eelmisest aastast on USA valitsus viidanud mitmetele põhjustele kaugmaarakettide saatmise tagasi hoidmiseks. Keeldumine keskendus algselt murele, et Ukraina võib kaugmaarakette Venemaa territooriumile tulistada, suurendades konflikti USA-Venemaa vastasseisuks. Moskva on avalikult öelnud, et isegi relvade tarnimine ületaks punase joone.

Mis iganes Moskva ähvardused ka poleks, näivad need mured olevat vaibunud. Bideni valitsus on öelnud, et on rahul Kiievi avalike avalduste ja kirjalike lubadustega mitte kasutada USA-st tarnitud relvi venelaste sihtimiseks piiri taga. Kuigi ametnikud tunnistavad eraviisiliselt, et mõningaid rikkumisi on toimunud, on Ukraina väidetavalt need lubadused suures osas täitnud.

Suurbritannia ja Prantsusmaa on hiljuti tarninud tiibrakette umbes 225-kilomeetrise lennuulatusega – peaaegu kolm korda rohkem kui varem Ukraina käsutuses, kuid umbes 75 kilomeetrit vähem kui ATACMS-i lennuulatus – pärast oma otsuste kooskõlastamist Ameerika Ühendriikidega.

„Oleme kindlad, et Ukraina kasutab neid relvi vastavalt kokkulepetele, et „mitte rünnata Venemaad”,” ütles kõrge Euroopa ametnik.

Briti rakettide Storm Shadow ja Prantsuse SCALP hiljutine saabumine tähendab, et Ukrainal on ATACMS-i järele veelgi vähem vajadust, ütles USA kaitseministri asetäitja poliitika alal Colin Kahl samal Aspeni paneelil, kus Jermak esines.

Kahl ütles, et „praegu pole probleem nende võimes rünnata kaugele” Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territooriumile. „Neil on see võime. Nad teevad seda praegu. Venemaa juhtimine ja kontroll, nende logistika on sügaval häiritud.”

„Probleem ei ole saja kilomeetri kaugusel, vaid üks kilomeeter nende ees koos miiniväljadega,” mille venelased on koos kaevikute ja tankilõksude ridadega 1000-kilomeetrise rindejoone kaitseliinidesse paigutanud, ütles Kahl.

Miiniväljad on Ukraina pealetungi peamiseks viivituse põhjuseks, ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley. „Praegu säilitavad [ukrainlased] oma lahingujõudu ning nad liiguvad aeglaselt, teadlikult ja järjekindlalt läbi kõigi nende miiniväljade. Ja see on raske võitlus. See on väga raske võitlus,” ütles Milley pärast teisipäevast 50-liikmelise Ukraina rahvusvaheliste toetajate liidu virtuaalset kohtumist.

„Erinevad varem läbi tehtud sõjamängud on prognoosinud teatud edasiminekut ja see on aeglustunud,” ütles ta. „Miks? Sest see on erinevus paberil sõja ja tõelise sõja vahel. Need on tõelised inimesed tõelistes masinates, mis puhastavad tõelisi miinivälju ja kes on tõesti suremas.”

USA valitsuse arvates ei muudaks ATACMS-id Ukrainas mitte ainult olukorda, vaid ka „piiraks HIMARS-i või GMLRS-i kasutamist”, ütles kaitseametnik, viidates USA suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemile ja juhitavale mitmikraketisüsteemile, mis on võimeline tulistama korraga kuus raketti peaaegu 80 kilomeetri kaugusele. ATACMS-id tulistatakse välja samuti HIMARS-ist, kuid ainult ükshaaval.

„Ekspordiks on saadaval väga piiratud arv [ATACMS-e] ja pikemate vahemaade jaoks kui GMLR suudab lennata, on ukrainlastele antud Storm Shadow ja SCALP,” ütles kaitseametnik. Sel sügisel või talvel saab Ukraina ka USA GLSDB-d ehk maapealsed väikese läbimõõduga pommid, mille laskeulatus on 150 kilomeetrit ja mis suudab tulistada 360-kraadisel trajektooril.

ATACMS on peaaegu kahetonnised juhitavad raketid. Igaüks neist on 4 meetrit pikk, 60 cm läbimõõduga ja maksab peaaegu 1,5 miljonit dollarit. Esmakordselt kavandati neid 1980ndatel ning sõjavägi kasutas neid lahingutes nii 1991. aasta Pärsia lahe sõjas kui ka 2003. aasta sissetungil Iraaki. Ukrainlased usuvad, et maapealsed raketid annaksid võimekuse, mis on suurem kui lennukitelt välja lastavatel tiibrakettidel.

ATACMSi piiratud kogus on USA sõjaväe kõige pakilisem probleem. Kuigi täpne arv USA arsenalis on salastatud, on Lockheed Martin alates tootmise algusest valmistanud vaid umbes 4000 eksemplari, millest paljusid on USA armee kasutanud lahingutegevuses, õppustel ja testides.

Samal ajal on viimase kümnendi jooksul müüdud liitlastele ja partneritele välisriikides ligi 900, sealhulgas 211 alates Ukraina sõja algusest, selgub välisministeeriumi välismaiste sõjaliste müükide nimekirjast. Nad on läinud NATO liitlastele, Pärsia lahe riikidele ja nii kaugele nagu Taiwan ja Austraalia, tavaliselt koos HIMARS-ide müügiga. Administratsioon teavitas kongressi aprillis 40 raketi müügist Marokole.

Nende ja tulevaste välistellimuste täitmiseks on armee alates 2018. aastast sõlminud Lockheed Martiniga vähemalt kolm lepingut kogusummas umbes 1 miljard dollarit ATACMS-i jätkuvaks tootmiseks, mis on „praegu täielikus tootmises … kiirusega umbes 500 aastas” Lockheed Martini tehases Arkansase osariigis Camdenis, teatas ettevõte. Kõik on mõeldud välismaale müügiks.