See on sõja paradoks: Ukraina tankid töötavad üha enam Venemaalt pärit kütusega. Ukraina tolliameti teatel impordib Ukraina üha rohkem diislit Ungarist ja Türgist – mõlemad riigid töötlevad oma rafineerimistehastes suures osas Venemaalt pärit naftat.
Kuigi Ungari MOL Grupi ja Türgi tarnijate turupositsioon Ukrainas oli varemgi suhteliselt hea, teatasid Ukraina tolliasutused alles hiljuti märgatavast impordi kasvust. Ungari riigiga tihedalt seotud kütusefirma MOL kahekordistas viimase poole aasta jooksul oma müüki Ukrainasse, vahendab Saksa majandusleht Handelsblatt.
Kuna MOL saab suurema osa naftast Venemaalt, siis toidetakse sellega nüüd Ukraina sõjamasinat. Samal ajal on Ukrainas turuosa kaotamas ettevõtted, kes ei kasuta Venemaa toorainet. MOL-il on konkurentsieelis teiste Euroopa naftafirmade ees. Ungari kontsernil on Euroopa Liidu eriluba jätkata oma rafineerimistehaste varustamist Venemaa naftaga.
Kui seni on Ungari eriline positsioon avalikkuses vähe tähelepanu pälvinud, siis Türgi pole pikka aega varjanud, et Venemaalt imporditavast naftast on talle palju kasu.
Põhimõtteliselt saab paake tankida erinevate naftatoodetega. „Sõjaväe mootorid on üldiselt mitmekülgsed ja kütust hästi taluvad,” ütleb Poola sõjaline ekspert Damian Ratka.
Rünnaku alune riik sõltub peaaegu täielikult kütuse impordist. Ukrainas aga puudust pole, isegi kui Venemaa rünnakud energiavarustusele on oma jälje jätnud.
Näiteks eelmisel talvel saatis Lääs riiki arvukalt mobiilseid diiselgeneraatoreid, et varustada energiaga haiglaid ja muid avalikke rajatisi. Detsentraliseeritud elektrivarustus on kriisikindlam kui suured elektri- ja soojuselektrijaamad, mida on raketitulega suhteliselt lihtne halvata.
Piisav diislikütuse varu on Ukrainas tagatud, kuna paljud ettevõtted on oma tegevust piiranud või üldse tegevuseta. Ekspertide hinnangul on naftasaaduste tarbimine langenud riigis 40–50 protsenti, hoolimata armee tohutust vajadusest.
Seda kinnitab ka Kiievi konsultatsioonigrupi „A-95” direktor Sergi Kujun. Ta räägib sellest, et energiavarustus on praegu „eriti hästi korraldatud”. Selle põhjuseks on asjaolu, et Ukraina on sõja algusest peale saanud suurel hulgal uusi tarnekanaleid.
„Kütusetarned toimuvad peamiselt raudteel Poola kaudu,” ütleb Kesk-Euroopa Instituudi (IEŚ) analüütik Michal Paszkowski. „Kütus tuleb riiki Slovakkiast ja Ungarist torujuhtme kaudu, Rumeeniast saadetakse diislikütus esmalt piirile ja seejärel raudteel Ukrainasse.”
Enne Venemaa sissetungi oli Ukrainal töös ainult üks rafineerimistehas kuuest. Viimast Ukraina rafineerimistehast Krementšukis, mis ettevõtte andmetel kattis enne sõda umbes 30 protsenti Ukraina kütusevajadusest, peeti ebatõhusaks ning see töötles peamiselt kohalikku naftat ja importi Aserbaidžaanist.
Eelmise, 2022. aasta aprillis sai tehas aga Venemaa pommirünnakus tõsiselt kannatada. Praegu töötab rafineerimistehas väga piiratud kujul.
