Lääne liidrid on korduvalt kinnitanud, et Venemaa ei võida Ukraina sõda. Tihti kuuldud laused on ka: Venemaa on juba kaotanud.

Sõda on aga kestnud juba ligi poolteist aastat ning Venemaa kontrollib endiselt umbes viiendikku Ukraina pindalast. Lisaks Krimmile on ta vallutanud osa veel viiest Ukraina halduspiirkonnast.

Mis siis, kui Venemaa võidab?

Soome Yle uuris Eesti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktorilt Kristi Raikilt, millised on Venemaa võidu tagajärjed.

Selles artiklis viitab „Venemaa võit” olukorrale, kus Venemaale jäävad tema poolt okupeeritud Ukraina alad. Piirkonnad muutuksid praktiliselt Venemaa osaks, isegi kui teised riigid olukorda ei tunnistaks.

See juhtus näiteks Krimmiga pärast annekteerimist 2014. aastal.

1.Territoriaalsed loovutused tekitaksid sisepingeid

Raik peab võimalikuks olukorda, kus kumbki pool selget võitu ei saa. Mõned piirkonnad jääksid Venemaa okupatsiooni alla.

Nii et see oleks pikk okupatsioon. Näiteks Läänes ei tunnustatud Balti riikide okupatsiooni pärast II maailmasõda, kuid siiski valitses arusaam, et okupatsioon on püsiv.

Raiki sõnul on vähetõenäoline, et Ukraina nõustub oma territooriumide üleandmisega.

„Me oleme olukorras, kus president Zelenski ei saa absoluutselt järeleandmisi teha,” ütleb Raik.

Küll aga peab ta võimalikuks, et ukrainlased võivad mõnes olukorras Donbassi piirkonna osas järeleandmisi teha. Varem oluline tööstuspiirkond on alates 2014. aastast suures osas hävinud.

Kui Ukraina peaks sõlmima „sunnitud rahu”, võib see Raiki sõnul Ukrainas pingeid tekitada. Kodusõja ohtu ta aga ei näe. Venemaa on ühendanud Ukraina rahva, märgib Raik.

Kui aga mõni ühiskonnagrupp mööndustega ei nõustu, võib ta proovida võimu haarata. Siiski ei pea ma seda tõenäoliseks, ütleb Raik.

2.Venemaad ei võetaks vastutusele sõjakuritegude eest

Inimeste kannatused Ukrainas on olnud tohutud. Sõja ajal on hukkunud kümneid tuhandeid, kui mitte sadu tuhandeid ukrainlasi. Mõnede hinnangute kohaselt hukkus ainuüksi Mariupolis kuni 75 000 inimest.

Lisaks elavad miljonid ukrainlased põgenikena.

Tuhanded lapsed on peredest eraldatud ja sunniviisiliselt Venemaale viidud. Suur osa Ukrainast on pärast sõda varemetes. Ukrainas räägitakse juba enam kui tuhande miljardi euro suurustest rekonstrueerimiskuludest. Venemaa sõjakuritegude nimekiri on pikk.

Kui Venemaa võidaks, siis vaevalt ukrainlased õiglust saaksid. Venemaa ei peaks ilmtingimata oma sõjakuritegude eest vastutama.

See viib Raiki sõnul ühe olulisema põhjuseni, miks Venemaa ei tohi Ukrainas võita. Väga suur oleks oht, et tulevikus juhtuks samuti sõjakuritegusid, ütleb Raik.

3.Ukraina EL-i ja NATO liikmesus küsimärgi all

Raik kirjutas Vilniuse NATO tippkohtumise ajal, et kaitseliit on oma suhtumisega Ukrainasse loonud nõiaringi. Ukrainat ei juleta NATO liikmeks võtta, sest see on sõdiv riik.

Seega on Venemaa huvides sõda jätkata, et Ukraina NATO-taotlus ei edeneks.

Kas EL-i ja NATO-ga liitumine on üldse võimalik, kui Venemaa okupeerib osa Ukrainast? arutleb Raik.

Ukraina EL-i liikmelisuse osas on Raik optimistlikum.

EL ei tee tõenäoliselt täielikku pööret teises suunas. Liitumine oleks aga keeruline, kui osa Ukrainast on okupeeritud, ütleb Raik.

4.Rahvusvaheline kord pöörduks tagasi minevikku

Venemaa rikub oma rünnakuga rahvusvahelist julgeolekukorda, millele ta on pühendunud. See rikub nii ÜRO kui ka OSCE põhimõtteid.

Julgeolekukorra ja lepingute usaldusväärsuse seisukohalt on sõja tulemus seetõttu tohutu tähtsusega. Kui Venemaa võidab, on see teistele autoritaarsetele riikidele signaaliks, et isegi põhimõttelistest kokkulepetest pole vaja kinni pidada.

Kui Venemaa võidab Ukraina sõja, rikub ta pärast Teist maailmasõda loodud korda, nendib Raik.

Siiski tuleb meeles pidada, et külma sõja ajal kontrollis Venemaa laialdaselt oma naaberriikide territooriume ja seda „de facto” aktsepteeriti. Samal ajal aga uskusid inimesed Läänes, et süsteem on stabiilne.

Külma sõja alguses olid ÜRO süsteem ja ÜRO põhimõtted juba loodud. Tegelikkuses oli olukord selline, et Nõukogude Liit okupeeris märkimisväärset osa Euroopast.

Raiki hinnangul on nüüdseks kannatada saanud ÜRO usaldusväärsus, kuid ta ei usu, et ÜRO julgeolekunõukogu laguneb.

Sellised suured muutused on toimunud läbi suuremate sõdade, ütleb Raik.

5.Euroopa peaks valmistuma Venemaa rünnakuks

Paljud eksperdid on hoiatanud, et on vaid aja küsimus, millal Venemaa ründab oma järgmist sihtmärki, kui ta saavutab esmalt oma eesmärgi Ukrainas. Raik nõustub sellega.

Jah, selleks peab valmis olema. Kui mõelda Venemaa ohule teistele riikidele, siis 2021. aasta detsembris määratles Venemaa selgelt oma eesmärgid, märgib Raik.

Ta nõudis NATO-lt taandumist 1997. aasta piirini. Kui Venemaa suudab Ukraina operatsiooni oma rahvale võiduna maha müüa, jääb ta ilmselt oma eesmärgi juurde.

NATO laialisaatmine on Venemaa jaoks suur strateegiline unistus. Venemaa võib proovida vaidlustada NATO artikli 5 kehtivust, käivitades hübriidrünnaku NATO riigi vastu. Sellised stsenaariumid on võimalikud, ütleb Raik.

Raiki sõnul oleks Venemaa NATO liikmelisusest hoolimata ohuks ka Soomele.

See ei ole praegu realistlik, kuid peab valmis olema selleks, et Venemaa võib mõne aasta pärast rünnata, märgib Raik.

6.Hiina võib alustada sõda Taiwani vastu

Raiki sõnul jälgib Hiina Ukraina olukorda tähelepanelikult. Sõda mõjutab oluliselt tegevust. Paljud lääne liidrid on hoiatanud, et Hiina võib rünnata Taiwani, kui Venemaa saavutab edu Ukrainas.

Venemaa võit oleks Hiina jaoks märk Lääne nõrkusest. See mõjuks Hiinale julgustavalt, ütleb Raik.

Hiinale on vastupidine sõnum olnud see, et Lääs on näidanud end Ukraina suhtes ühtsena. Sõda on Hiina jaoks hoiatav näide sellest, kui raske on siseneda sõjalisse konflikti, kus oht on Lääne tugev reaktsioon. Sellel oleks kõrge hind, ütleb Raik.

7.Vene ühiskonna „kohutav vaimne seisund” võiks jätkuda

Putin on olnud võimul üle 20 aasta ja tema populaarsus on Venemaa arvamusküsitluste järgi olnud kõrgeim pärast Venemaa sõjalisi edusamme.

Pärast Krimmi vallutamist oli Putini toetus peaaegu 90 protsenti. Levada uurimisinstituudi andmetel on Putini toetus pärast „erioperatsiooni” algust jäänud 80 protsendi kanti.

Sellest võib peaaegu järeldada, et Putini võimul püsimise aluseks on regulaarsed sõjalised võitud.

Ainus viis Venemaa ühiskonda muuta oleks Raiki sõnul selge sõjaline lüüasaamine Ukrainas. See võib käivitada suure muutuse.

On olnud šokeeriv, et tavaliste venelaste toetus sõjalistele operatsioonidele on olnud nii ulatuslik. Kuigi enamasti on tegemist olnud passiivse toetamisega, tundub Vene ühiskonna vaimne seisund päris kohutav, ütleb Raik.

Mida sõja lõpp toob, ei tea lõpuks keegi, nendib Raik. Venemaa selge lüüasaamine võib olla samuti ohtlik lääneriikidele.

Kättemaksu soov võib Venemaal hõõguma jääda. Venemaa lähituleviku arengu jaoks on raske näha ühtegi väga head stsenaariumi. Seetõttu peame olema valmis selleks, et Venemaa oht jääb püsima, ütleb Raik.