Saksa väljaandde Bild avaldas detaile NATO kaitseplaanidest, mis käivituvad siis, kui Venemaa ründab.

Esiteks hõlmab plaan 300 000 sõjaväelase paigutamist kõrgesse valmisolekusse. Lisaks saab NATO vägede ülemjuhataja Euroopas ohu korral langetada mõned otsused ilma alliansiga täiendavalt konsulteerimata.

Plaan annab olulise rolli Saksamaale: riigist peaks saama alliansi tugevuse olulisim logistikakeskus ning võimalus avada teine ​​NATO maavägede staap Saksamaal Wiesbadenis lisaks juba olemasolevale maavägede staabile Türgis Izmiris.

Samuti võtavad mõned alliansi riigid üle idatiiva liitlaste kaitse: Saksamaa kaitseb Leedut, Suurbritannia – Eestit ja Kanada – Lätit. Lisaks kavatseb allianss kaitsta end sabotaaži ja diversioonide eest, tugevdades torujuhtmete ja muu kriitilise infrastruktuuri kaitset.

Liitlased kavatsevad muu hulgas tugevdada raskerelvadega varustatud üksusi, et need oleksid võimelised pidama raskeid lahinguid, samuti arendada õhutõrjesüsteeme ning suurendada kaugmaarakettide ja suurtükiväesüsteemide varusid.

Lõpetuseks kinnitasid NATO liikmesriigid taas oma kohustust suurendada kaitsekulutusi vähemalt 2 protsendini SKTst.