Tänavuse, 2023. aasta 24. juuli koidikul oli Doonau jõe äärsete vaiksete linnade Reni ja Izmaili kohal taevas ootamatult tulistamine ja plahvatused.

Järgmise nelja tunni jooksul põrutas tosin Vene enesetapudrooni sadamatesse, vigastades seitset inimest ja laastades ladusid, mida kasutati Ukraina vilja tarnimiseks maailma riikidele, vahendab Daily Mail.

Rünnak võib kaasa tuua uue üleilmse toidukriisi, kuid võib-olla sama jahmatavalt oli see vaid sajakonna meetri kaugusel NATO territooriumi tabamisest.

Seda seetõttu, et teisel pool Doonau jõge asub Rumeenia – NATO liige.

See on kõige lähemal, mis Venemaa on eales liidu tabamisele jõudnud, tekitades uut hirmu ülemaailmsete jõudude vastasseisu ees, mida USA prsident Joe Biden nimetas „Kolmandaks maailmasõjaks”.

„See on tõsine oht NATO-le,” hoiatas geopoliitiline strateeg Alp Sevimlisoy.

„Venemaa üritab varjata oma sisemist nõrkust, liikudes nende droonirünnakutega kaugemale sellest, mida isegi nende enda relvajõud varem vastuvõetavaks pidasid.”

Ja ta usub, et Vene president Vladimir Putin võib minna kaugemale, öeldes, et on „väga tõenäoline, et me näeme Wagneri kasutamist sõjalise jõuna” Doonaul, et veelgi häirida laevaliiklust jõel.

Verejanulist palgasõdurite rühmitust, kes on praegu ebaõnnestunud riigipöörde järel Valgevenes eksiilis, on juba kasutatud teise NATO liikmesriigi Poola ähvardamiseks.

Sevimlisoy lisas: „Peame tagama vajaliku heidutuse, et see ei ohustaks rahvusvahelist laevandust ja et Venemaa Föderatsioon ei saaks rünnatavaid riike šantažeerida.”

Mõttekoja Atlantic Council (Atlandi Nõukogu) vanemteadur Melinda Haring nõustub ja lisab: „Kui Putini raketilöögid EL-i ja NATO riikidele üha lähemale jõudvad, on võimalus, et venelastel juhtub „oops”.”

Kui tekib „oops” ja Vene rakett läheb Rumeeniasse, käivitab see suure kriisi. NATO riigid saavad kokku ja nad peavad tegema otsuse artikli 5 kohta, nad peavad otsustama, kas see on rünnak Rumeenia vastu ja kas nad peavad seda kaitsma.

„See oleks suur asi, kui raketid satuksid NATO territooriumile,” märgib Haring.

Viimati jõudis NATO Venemaaga kokkupõrke lähedale eelmise aasta lõpus, kui Ukraina piiri lähedal tabas Poolat rakett, mille tagajärjel hukkus kaks talunikku.

Maailma liidrid, kes osalesid sel ajal G20 tippkohtumisel, pidasid pööraseid kõnelusi vastuse üle, enne kui selgus, et raketi tulistas välja Ukraina ja see kaldus kursilt kõrvale.

Lõppkokkuvõttes midagi ette ei võetud, kuid mitu äärmiselt pingelist tundi näitasid, et rünnak võib käivitada artikli 5 alusel reageerimise, tõmmates NATO suurde sõtta.

Sama oht on praegu Mustal merel, kuid seekord pole kahtlust, kas NATO saab löögi: Shahedi droonid ründasid sadamaid ja Venemaa on ainus osapool, kes neid kasutab.

USA Georgetowni ülikooli drooniekspert Caitlin Lee ütles, et pole üllatav, et selliste rünnakute jaoks kasutatakse droone – see võib suureneda sõltuvalt tehnoloogiast, mida Venemaa suudab kasutusele võtta.

Ta ütles: „Droonid võivad külvata kaost Ukraina majanduse jaoks üliolulise teraviljaekspordi jaoks, takistada Ukrainale antava sõjalise abi voogu ja üldiselt häirida ka Ida-Euroopa laevandust.”

„[Need] on tõhus vahend seda tüüpi blokaadi ja ahistamisoperatsioonide jaoks, sest neid saab toota piisavalt suures koguses, et piirata sõjaväe- ja tsiviillaevaliiklust,” märkis Lee.

„Lõhkeainega varustatud pinnadroonid võivad osutuda eriti atraktiivseks rahvarohkete sadamate ja tõkestuspunktide läheduses, kuna neid võib olla raskem tuvastada kui õhus olevaid droone, mida saab radaril hõlpsasti märgata. Need eelised võivad muutuda veelgi selgemaks, kui kumbki pool suudab toota veelgi vähem tuvastatavaid robotallveelaevu,” lisas Lee.

Venemaa muutis dramaatiliselt taktikat Mustal merel 17. juulil, kui ta taganes järsult teraviljatehingust, mis võimaldas Ukrainal ohutult tagada oma elutähtsate põllumajandustoodete eksporti maailmaturgudele, kus see toidab maailmas abivajajaid.

Muutust oodati, kuid Moskva läks veelgi kaugemale, kasutades droone ja rakette Ukraina viljahoidlate õhkimiseks kolmest lepinguga hõlmatud sadamast kahes.

Praeguseks on hävitatud 60 000 tonni teravilja – sellest piisab, et aastas toita 250 000 inimest.

Ja siis pöörasid Putini kindralid oma tähelepanu Doonaule, millest oli saanud Ukraina ekspordi ja sõjalise abi oluline kanal.

Kiiev oli saatnud umbes kolmandiku oma teraviljast ülesjõge Rumeenia Constanta sadamasse, mis asub väljaspool tema enda sadamate blokaadi, ja sealt maailma.

Rünnak põhjustas laevanduses kriisi, kuna ettevõtted keeldusid riskimast, et nende laevad sihikule võetakse.

Selle tulemusena tõusis nisu hind hüppeliselt, ähvardades värske ülemaailmse toidukriisiga, mille kohta eksperdid on varem hoiatanud, et Lähis-Idas ja Aafrikas võib miljoneid inimesi nälga jääda.

EL on püüdnud turge rahustada, öeldes, et blokk on valmis transportima Ukraina toodangut mööda maanteed ja raudteel subsideeritud kuludega, mis tähendab, et hinnad peaksid jääma madalaks.

Pole aga teada, kuidas see saavutatakse. Enne sõja puhkemist katsid Ukraina sadamad 95 protsenti tema ekspordist. Pole selge, kas infrastruktuur on üldse olemas, et vili sel viisil välja saada.

Ühendkuningriigis asuva Chatham House’i mõttekoja asjatundja Timothy Ash usub, et Putini äkiline strateegiamuutus tuleb ajal, mil ta püüab tähelepanu kõrvale juhtida oma haavatavast olukorrast kodus.

Ash ütles: „See peegeldab Venemaa nõrkust. Venemaa makromajanduslik tulemuslikkus on hakanud halvenema, kuna sanktsioonid avaldavad mõju, valuuta on surve all ja keskpank pidi intressimäärasid tõstma. Ma arvan, et sellega üritatakse vähendada sanktsioonide mõju.”

„Nad [venelased] soovivad meeleheitlikult kasutada Ukraina ja maailma turgudel kõike, mis võimalik, peatades seda teraviljatehingut, et [oma majandusele] kehtestatud sanktsioone leevendada. Ma arvan, et on väga oluline, et teeme koostööd, et seda ei juhtuks,” lisas Ash.

Küsimusele, mida NATO peaks tegema, et Venemaad Doonau ründamisest heidutada, oli Sevimlisoy otsekohene.

„Meie NATO-na peame Doonau-äärsetes ja Baltikumi riikides looma uudse Stay-Behind struktuuri, mis koosneb nii sõjaväelastest kui ka poliitiliselt sõltumatutest tsiviilisikutest ja askma neil töötada NATO tsentraliseeritud juhtimisstruktuuris,” ütles ta.

„Need oleksid esimeseks kaitseliiniks ja vasturünnakuks Wagneri või Kremli rünnaku korral ning tagaksid ka meie võime säilitada piirkonnas NATO-meelne valitsemine,” märkis Sevimlisoy.

Ta lisas: „Viljakokkuleppe eesliinil on nüüd Türgi relvajõud… TAF, millest saab sõjaväe ülemjuhatuse kaudu piirkonnas kõrgeim jõud.”

„Selleks, et tagada nii teraviljalepingu turvalisus kui ka inimestele vajalik ressurss kogu maailmas, tuleb nii Türgi mereväele ja Türgi õhuväele kui ka Briti mereväele ja USA mereväele anda Kiievi juhtkonna poolt igale vastavale riigile üle Ukraina alalise mereväebaasi õigused.”