Hiinas asuva Wuhani viroloogia instituudi teadlased tegid vahetult enne COVID-19 puhangut riskantseid katseid, et luua äsja avastatud tüvede liitmise teel surmavaid mutantseid koroonaviiruseid.
USA uurijad on veendunud, et koroona puhangu põhjustasid Wuhani labori teadlased Lõuna-Hiina kaevandusšahtis avastatud sarnase koroonaviiruse katsete kaudu, vahendab Daily Mail.
USA uurijad väidavad, et Wuhani viroloogia instituudi teadlased ühendasid surmavaid koroonaviirusi, et luua väga nakkavaid mutantseid tüvesid, mida seejärel kasutati albiinohiirte nakatamiseks.
Uurijad usuvad, et Hiina uurimisprogrammi hoiti salajas ja varjati, kuna seda rahastas Hiina sõjavägi eesmärgiga arendada biorelvi.
Salajane programm viis omakorda uue koroonaviiruse SARS-COV-2 loomiseni, mis seejärel lekkis laboriõnnetuse kaudu Wuhani linna, enne kui see üle maailma levis, väidavad USA uurijad.
USA uurijad ütlesid väljaandele Sunday Times, et Wuhani laboratoorium oli algselt asunud uurima surmava SARS-viiruse päritolu, mis esmakordselt puhkes Lõuna-Hiinas 2002. aastal.
Kuid peagi hakkas uurimisinstituut tegelema üha riskantsemate katsetega Lõuna-Hiina koobastest võetud koroonaviirustega.
Wuhani labor avalikustas algselt kõik oma leiud ja väitis, et tema uuringud on vajalikud koroonaviiruse vaktsiinide väljatöötamiseks.
Instituudi positsioon muutus aga 2016. aastal, kui Wuhani instituudi teadlased avastasid Hiina-Laose piiri lähedal Yunnani maakonnas Mojiangis asuvas kaevandusšahtis uue koroonaviiruse.
Mojiangi kaevanduses avastatud koroonaviirus arvatakse olevat ainus koroona pandeemia põhjustanud viiruse lähisugulane, mis eksisteeris enne pandeemiat.
Hiina võimud ei teatanud aga Mojiangi kaevandusšahtis avastatud uue koroonaviirusega seotud surmajuhtumitest.
Selle asemel viidi kaevanduse viirused Wuhani viroloogia instituuti, kus teadlased käivitasid salastatud uurimisprogrammi, väidavad USA uurijad.
USA uurijad usuvad, et selle salastatud projekti eesmärk oli muuta äsja avastatud viirus nakkavamaks, liites selle teiste koroonaviirustega.
Nad väidavad, et uurimisprogrammi fakte hoiti saladuses, kuna seda rahastas Hiina sõjavägi, mis on kooskõlas biorelvade väljatöötamise jõupingutustega.
Katsetes kasutati inimesesarnaste kopsudega albiinohiiri, kes olid nakatunud SARS-i sarnaste viirustega, mis põhjustasid 75-protsendilise suremuse.
Riskantses katses nakatati hiired kolme laboris kasvatatud viirusega, mis saadi SARS-i laadsete viiruste liitmisel ühega, mis avastati Yunnani koopast 2012. aastal.
Uurijad usuvad, et need salakatsed viisid lõpuks uue koroonaviiruse loomiseni, enne kui see kogemata Wuhani laborist lekkis.
Nad usuvad, et viirus lekkis Wuhani laborist laboriõnnetuse kaudu peaaegu üheksa miljoni elanikuga linna.
Uurijad usuvad, et mitmed Wuhani viroloogia instituudi teadlased haigestusid Covid’iga 2019. aasta novembris – kuu aega enne seda, kui Lääs viirusest teada sai.
Wuhani ülikooli uuring näitab, et Wuhani viroloogia instituuti ümbritsev piirkond oli koroona leviku esialgne keskus.
Sidemed Wuhani laboriga mätsiti aga uurijate sõnul kinni, kuna nende sõnul süüdistati haiguspuhangus Huanani kalaturgu, mis asub teisel pool linna läbivat Jangtse jõge, mitme kilomeetri kaugusel.
Uurijad väidavad ka, et Wuhani labor oli juba enne pandeemiat, 2019. aasta sügisel alustanud vaktsiinide väljatöötamist.
Kõrgelt tunnustatud sõjateadlane Zhou Yusen koostas hiljem 2020. aasta veebruaris, vaid mõni kuu pärast haiguspuhangu ilmnemist märkimisväärse kiirusega vaktsiini patendi.
Hiljem väideti ühes aruandes, et Zhou pidi oma vaktsiini välja töötama hiljemalt 2019. aasta novembriks – just siis, kui pandeemia algas.
Praegu arvatakse, et 54-aastane sõjaväe vaktsiinispetsialist suri, kuna USA uurijatele on tunnistajad öelnud, et ta visati Wuhani instituudi katuselt alla.
Pärast leket juhtisid Hiina võimud teabe piiramist, mille käigus blokeeriti teadlastel Covid-19 päritolu uurimine, teatasid USA uurijad.
Välisteadlastel keelati sisenemine koobastesse, kus koroonaviirus algselt avastati, ning politsei võttis neilt proovid ära.
