Wagneri palgasõdurite grupeeringu tulevik on pärast president Vladimir Putini esmaspäevaõhtust kõnet endiselt ebaselge, kirjutab Ameerika luure andmetele tuginev mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
Putin andis oma kõnes Wagneri vägedele kolm võimalust: minna koju, minna Valgevenesse või teenida Vene armees.
Mässuliste juhi Jevgeni Prigožini eile edastatud avalduse ja muu info põhjal on arvatud, et Wagneri grupeering võib mingil määral Valgevenes oma tegevust jätkata.
Mässu juhtinud Prigožin aga vaevalt on seotud Wagneri tulevikuga, hindab mõttekoda.
ISW tõlgendab Putini esmaspäevast kõnet kui Putini ja Prigožini „otsustavat lahutust”.
Prigožini esmaspäevane avaldus ei suutnud Putinit veenda, et Wagneri boss võib tulevikus olla Kremlile lojaalne, märgib ISW.
Prigožin väitis oma helisõnumis, et Wagneri väed ei üritanud riigipööret, vaid tahtsid teadvustada, et kaitseministeerium soovib Wagneri vägesid hävitada.
Putin toetas juunis Venemaa kaitseministeeriumi poliitikat, mille kohaselt peavad vabatahtlike üksuste sõdurid sõlmima kaitseministeeriumiga lepingu. USA luure andmetel oli see nõudmine võtmetähtsusega Prigožini otsusele alustada mässu.
ISW juhib tähelepanu asjaolule, et Putin kasutas oma kõnes sõna „väljapressimine”. Prigožinit nimepidi ei mainitud, kuid on aru saada, et president väitis, et Wagneri liider püüdis teda šantažeerida. Prigožin nõudis kaitseminister Sergei Šoigu ja peastaabi ülema Valeri Gerassimovi ametist vabastamist.
Kui Kreml Wagneri tegevust ei lõpeta, peab ISW tõenäoliseks, et Prigožinile leitakse asendaja, et kesksuvise nädalavahetuse ülestõus palgasõdurite organisatsiooni ei häbimärgistaks.
Kremlil võib tekkida kiusatus Wagner endale jätta, sest ta viib Aafrikas ja Lähis-Idas läbi Venemaale kasulikke operatsioone. See ei välista võimalust, et Ukrainas sõdiva Wagneri osad tükeldatakse.
ISW teatel on tõenäoline, et varem iseseisvalt tegutsenud Wagneri väed kogevad tõenäoliselt „vaenu” Vene sõjaväekomandöride poolt, kes võivad soovida Wagneri võitlejatele kätte maksta.
Osa Wagneri võitlejaid võib sattuda Valgevenesse, kus Vene opositsioonilise väljaande Verstka andmetel ehitatakse palgasõdurite organisatsioonile juba uusi sõjaväebaase. Ainuüksi Asipovitši piirkonnas asuv baas mahutab väidetavalt 8000 sõdurit.
Valgevenest tegutsemine pole aga Wagneri jaoks pelgupaik, kui Kreml otsustab, et ei salli grupeeringut isegi oma naabri juures, märgib ISW. Venemaal on märkimisväärne mõju Valgevenele, mida on kirjeldatud isegi kui Kremli vasallriiki.
Mõttekoda ISW kahtlustab, et Valgevene varjupaik võib olla Wagneri võitlejatele seatud lõks.
Kreml peab Prigožinile Valgevenesse järgnenud Wagneri võitlejaid tõenäoliselt reeturiteks, hoolimata sellest, kas Venemaa tegutseb nende vastu kohe või mitte, kirjutab ISW.
Putini mõju all olev Valgevene autokraatlik liider Aleksandr Lukašenka andis 2020. aastal Venemaale üle 33 isikut Wagneri organisatsioonist. ISW andmetel „pole mingit selget põhjust”, miks Lukašenka seda enam ei teeks.
