Helsingi politsei mustlaste ehk romade vastase operatsiooni sihtmärgiks 2010ndatel aastatel oli enam kui 1500 inimest, selgub politseiameti (Poha) reedel avaldatud raportist. Kuigi operatsioon lõppes juba 2015. aastal, oli raporti kohaselt selle märgistus politseisüsteemis endiselt loetav.
Helsingi politsei alustas skandaalset operatsiooni 2013. aasta oktoobris. Seda kutsuti ennetus- ja teabekogumisprojektiks ning selle lühend oli KURI1. Projekt tuli avalikuks 2021. aasta mais, kui Yle teatas, et Poha alustas selle kohta uurimist, vahendab MTV.
Helsingi politsei teatel oli projekti eesmärk ennetada romade vahelisi tulistamisjuhtumeid ja selgitada juba uurimise all olnud asju. Selle kohaselt ei olnud tõhustatud jälgimine ja kontroll suunatud mitte kogu roma elanikkonnale üldiselt, vaid neile sõidukitele ja inimestele, keda võis seostada rahutuste ja tulistamisjuhtumitega.
Kaks aastat tagasi tegi Poha Helsingi politseile operatsiooni eest noomituse. Ta leidis, et probleemsed on operatsiooniga seotud üldkirjed tegevusjuhendis, kuid Poha hinnangul ei olnud tegemist diskrimineerimisega etnilise kuuluvuse alusel.
Detsembris 2021 ütles võrdõigusvolinik Kristina Stenman, et operatsioonis on põhjust kahtlustada diskrimineerimist, ning soovitas Pohal operatsiooni toimingute uurimist jätkata. Poha tegi asja kohta seaduslikkuse kontrolli akti, mille lõpptulemus avaldati reedel.
Poha aruande kohaselt fikseeriti KURI1 operatsiooniga seoses politseisüsteemides info 1527 inimese kohta, kellest enamik näib nende nimede põhjal olevat romad.
Tegelik arv võib Poha andmetel aga suurem olla, kuna osa sissekandeid olid valed ja neid ei suudetud kindlaks teha. Osa kannetest ei sisaldanud üldse isikukoodi ja osadel kannetel polnud üldse isiku nime ega isikukoodi.
Osast protokollist selgub Poha väitel, et sõiduki peatamise põhjuseks oli näiteks patrulli avastatud kuriteokahtlus, segav käitumine või häirekeskuse ülesanne. Mõne kirje puhul jääb selgusetuks, mis oli ülesande aluseks.
Poha väitel on kõige olulisem, et projektid ei diskrimineeriks kedagi isikuga seotud põhjuse alusel ning kanded oleksid tehtud selliselt, et nende seaduslikkust ja proportsionaalsust oleks võimalik analüüsida näiteks asutuse vaatenurgast.
Antud juhul on politsei tegevuse aluse tagantjärele väljaselgitamine olnud keeruline, kuna infosüsteemidest pole info enam kättesaadav, seisab raportis.
Teisalt juhib Poha tähelepanu, et kuriteoteadete või kaebuste põhjal ei saanud politseile KURI1 operatsiooni käigus teatavaks mingid diskrimineerivad või muul viisil sobimatud meetmed.
Helsingi politseijaoskonna teatel on operatsiooni info endiselt Poha hallatavas riiklikus politsei infosüsteemis, kuna politseijaoskonnal puuduvad selle kustutamiseks vajalikud juurdepääsuõigused. Politseijaoskonnale pole teada, et pärast operatsiooni lõppu oleks andmeid millekski kasutatud.
Poha lubab oma raportis, et märgistused eemaldatakse.
Politseiamet peab heaks asjaks seda, et Helsingi politseijaoskonnal ei ole pärast operatsiooni lõppu teavet andmete kasutamise kohta — Politseiamet märgib aga, et teate põhjal tundub, et protokollid on siiski nähtavad Poke ajaveebis ning et igal süsteemi kasutama volitatud ametnikul on olnud võimalus vaadata blogis ilmuvat infot, mille puhul on iseenesest vähemalt teoreetiliselt võimalik, et infot oleks saanud kasutada ka pärast projekti, ütleb aruanne.
