Aastavahetusel enne 2016. aastat saabusid Soome põhjaosas asuvatesse piiripunktidesse varjupaigataotlejad Venemaalt. Venemaa pidas hübriidsõda ja katsetas piirikontrolli ja Soome reageerimist. Taotlejate tulv üllatas nii piirivalveametnikke kui poliitikuid.

Asi lahenes kõrgetasemeliste läbirääkimiste käigus Venemaaga, kuid sellest ärevusse saattunud siseministeerium tellis raporti, mis vaatles erinevaid võimalusi olukorras, kus varjupaigataotlejaid ilmub piirile massiliselt, vahendab Ilta-Sanomat.

Kuue aasta tagune aruanne jäi ministeeriumi arhiivi tolmu koguma, kuid nüüd on see taas jahmatavalt aktuaalne.

Wagneri juhi Jevgeni Prigožini katse muuta Venemaa sõjalist juhtkonda, marssides oma vägedega Moskva poole on näide sellest, et Venemaal võib juhtuda imelisi asju – ootamatult ja kiiresti.

Mis siis, kui Venemaal algab laiaulatuslik liikumine Vladimir Putini režiimi ja julgeolekujõudude vastu ning seda liikumist üritatakse karmide meetmetega maha suruda. Selle tulemuseks oleks põgenike ja varjupaigataotlejate voog läände, sealhulgas Soome.

Halvimal juhul tähendaks see kümnete miljonite inimeste lahkumist.

Soome siseministeeriumi raport (25/2017) kirjeldab Soome võimekust varjupaigataotlejaid erinevates olukordades vastu võtta. Eksperdid nägid raportis ette, mida tähendaks see, kui Venemaal juhtuks midagi, mis tooks kaasa 10 miljoni põgeniku liikumise Venemaa välispiiride poole.

Mitu miljonit inimest üritaks Soome kaudu edasi liikuda, neist 1 000 000 jääks Soome asüülitaotlejatena.

Aruandes intervjueeriti eksperte ja otsiti võimalusi inimlaviini ohjamiseks. Osa eksperte nägi, et miljoni varjupaigataotleja stsenaarium on utoopia, teised aga pidasid stsenaariumi täiesti võimalikuks.

Raportis märgitakse aga, et kindluse mõttes tuleks ka kõige mustemaks variandiks valmis olla.

Tõsine põgenikekriis idapiiril võib realiseeruda järgmistel põhjustel:

1) Laiaulatuslik regionaalne või globaalne poliitiline ja sõjaline kriis.

2) Venemaa sisepoliitiline ja sõjaline kriis.

3) Tuumakatastroof Soome lähipiirkondades.

4) Laiaulatuslik põgenikevool äärmuslike kliimatingimuste tagajärjel.

(Allikas: Siseministeeriumi raport 25/2017)

Suurem osa raporti jaoks küsitletud ekspertidest piiraks riiki sisenemist erandlike seadustega: nii paljude saabujate jaoks ei suudetaks tagada majutuseks vajalikku infrastruktuuri.

Kasutusel oleksid laagritüüpi majutuskohad sõjaväe telkides, koolides, kasarmutes ja ladudes, kuid paljude ekspertide hinnangul ei jätkuks majutusvõimsusest siiski miljoni majutamiseks.

Eelnevalt tuleks õppida laagrite püstitamist  ja kasutada näiteks ÜRO vastavat kogemust.

Raporti kohaselt peaksid ka Soome leibkonnad uue olukorraga kohanema, sest vajatakse majutuskohti:

Soomes on umbes 3 000 000 eluaset, millest enamikul on täiendavate inimeste majutamiseks vabu ruutmeetreid. Lisaks on rohkelt köetavaid laopindu. Kuigi vastuvõtmise eest vastutab riik, oleks suutlikkuse ületamise korral siiski vaja kodanike abi varjupaigataotlejate vastuvõtmisel.

Inimlaviin üle idapiiri tooks kaasa Soomes eriolukorra kehtestamise. Reguleerida on palju; riik võib näiteks varjupaigataotlejate jaoks võtta kasutusele kodanike sõidukeid ja eluasemeid. Uute tulijate hulgas on palju erinevaid inimesi, kes võivad kujutada ühiskonnale julgeolekuohtu.

Raportis hoiatati ka selle eest:

Nii suure varjupaigataotlejate sissevoolu korral kujutaksid nad potentsiaalselt väga olulist julgeolekuohtu teistele nõrgematele varjupaigataotlejatele. Selle stsenaariumi korral prognoositakse eelkõige ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse kasvu. Sellega toimetulemiseks peetakse oluliseks tegevust rahvusvahelistes võrgustikes.

Raporti jaoks küsitletud ekspertide hinnangul karmistaks varjupaigataotlejate kontrollimatu sissevool üle idapiiri saabujate elamisõigust – riigi julgeoleku tõttu.

Siseministeeriumi tähtsaima ülesandena näevad eksperdid avaliku turvalisuse ja korra tagamist:

Üldise turvatunde võimalikult kõrgel hoidmiseks peaks politseil, pääste- ja kaitsejõududel ning võimalusel ka EL kriisitoetustel (ELi kriisireguleerimisjõududel) olema piisavalt ressursse ja oskusteavet vägivalla ja kuritegevuse vastu võitlemiseks ning avaliku korra säilitamiseks.

Mõned raporti eksperdid olid seisukohal, et varjupaigasüsteem tuleks sellisena kaotada. Siiski tuleks tagada õigus kaitsele ja kavandada üleminek eriolukorrale.

Aruandes soovitavad mõned eksperdid kaebeõiguse äravõtmist seadusandlike muudatuste, kinnipidamise ja riigist väljasaatmise kaudu.

Soome uue valitsuse peaminister Petteri Orpo tunneb raportit ja seal kujutatud ähvardavaid olukordi hästi. Ta oli Juha Sipilä valitsuses siseminister just sel ajal, kui Venemaa saatis asüülitaotlejaid Soome piirile.

Teisalt on Soome julgeolekuolukord pärast raporti tegemist kardinaalselt muutunud. Soome on nüüd NATO täisliige ja Soome idapiir on ka osa NATO idapiirist Venemaaga.