Ukraina peaks peagi alustama suurt vastupealetungi, millega ta võtaks tagasi Venemaa poolt okupeeritud territooriumi. Vasturünnakust on räägitud terve alanud aasta.

Ka president Volodõmõr Zelenski teatas eelmisel nädalal, et poliitiline otsus rünnaku alustamiseks on tehtud, vahendab Yle.

Soome riigikaitse kõrgkooli sõjandusprofessori Aki-Mauri Huhtineni sõnul võib juhtuda, et me ei näe traditsioonilist suurt rünnakut, vaid erineva intensiivsusega rünnakute jada.

Tema sõnul on praegu Ukraina ja Venemaa sõjalised jõud ligikaudu võrdsed, edukaks rünnakuks on aga traditsioonilise sõjalise doktriini järgi vaja kolmekordset üleolekut. Siiski on Ukrainal kvalitatiivne ülekaal.

Lisaks tuleks Ukrainal varuda lisajõudu okupeeritud alade kontrollimiseks, sest Venemaa üritaks kindlasti alasid tagasi võtta. Sellele peaks olema võimalik vastu seista, et Ukraina saaks säilitada oma okupeeritud territooriumi.

Huhtinen arvab, et vähemalt juunis jätkab Ukraina suurrünnaku asemel Venemaa vägede ründamist täppislöökidega. Ukraina jõust ei pruugi massirünnakuks piisata, ütleb Huhtinen.

Nad [ukrainlased] suudavad üsna hästi mõjutada kõikjal Venemaa poolt okupeeritud aladel. Lasta kaugtuld, võtta ära liiklusühendused, häirida Vene vägede grupeerumist ning samal ajal hävitada materjali- ja varustuslaod.

Huhtinen leiab, et Ukrainal on mõttekas jätkata rindejoone taga täppislööke ja sellega Venemaa võimekust nõrgendada.

Ta usub, et lähinädalatel näeb rindel vaid väikseid ukrainlaste rünnakuid ja vaid üksikut veidi suuremat lööki sügavamale Vene rindele. Teine võimalus on, et Ukraina võtab riski ja koondab jõud ühes suunas.

Huhtinen märgib, et oma esialgsete piiride tagasivõitmine on Ukraina esmane eesmärk. Pikemas perspektiivis püütakse selle poole. Ka Venemaa hoiab oma eesmärkidest kinni.

Siinkohal on aga planeeritud suurrünnaku kohal rippumas palju küsimärke.

Kõige asjakohasem neist on seotud Venemaa võimekusega. Venemaa on sel aastal värvanud vähemalt sada tuhat meest. Puudub teave selle kohta, kus need väed asuvad või milline on nende väljaõppe ja varustuse tase. Nad on lappinud ka kulunud vägede auke.

Venemaa on rindel teinud ulatuslikke kindlustusi. Huhtineni sõnul sõltub nende mõju sellest, kas Venemaa suudab Ukraina rünnaku saabudes kindlustatud positsioonid kiiresti täita.

Teine küsimus on, kuivõrd on Venemaa võimeline oma suurtükiväega Ukraina ründejõude hävitama.

Samuti on võimalik, et Venemaa tulistab rakette Ukraina asustuskeskuste pihta, sest nii seob Ukraina läänest saadud head õhutõrjesüsteemid linnade kaitsega.

Loomulikult sooviks Ukraina, et tema ründejõud ei puutuks kokku Venemaa õhurünnakute ja suurtükitõrje operatsioonidega, nendib Huhtinen.

Ta ei soovi prognoosida, milliseks kujuneb Ukraina rünnak. Ukraina poliitiline juhtkond on aga pühendunud vasturünnakule.

Huhtinen tuletab meelde vana „sõjatarkust”:

„Varustus, planeerimine ja väljaõpe võivad õiged olla, aga kui vaenlasega kontaktis ollakse, siis enamasti õnnestub see, kes teeb vähem vigu.”