Pärast kuudepikkust ootusärevust alustasid Ukraina väed – äsja keeruka sõjapidamise taktika väljaõppe saanud ja miljardite dollarite väärtuses keeruka Lääne relvastusega – viimase nädala jooksul operatsioone mitmel rindel, püüdes tõrjuda kindlustatud Vene sõjaväeüksusi – vastupealetung võib paljude USA ja Euroopa Liidu ametnike väitel olla pöördepunkt 15 kuud väldanud sõjas.

Palju sõltub selle tulemusest. Pole kahtlust, et uus sõjaline tegevus mõjutab nii arutelusid Ukraina tulevase toetamise üle kui ka selle üle, kuidas kindlustada Ukraina tulevik. Ebaselgeks jääb aga see, mida USA, Euroopa ja Ukraina peavad „edukaks” vasturünnakuks, vahendab New York Times.

Ameerika ja Euroopa ametnikud jätavad avalikult igasuguse edu määratluse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski pädevusse. Seni pole Zelenski püstitanud ühtegi avalikku eesmärki peale tema sageli välja öeldud nõudmise, et Vene väed peavad lahkuma kogu Ukrainast. Ta on tuntud kui meistersuhtleja; igasugune arusaam, et ta loobub sellest laiaulatuslikust ambitsioonist, võib kriitilisel hetkel tema toetust õõnestada.

Eraviisiliselt tunnistavad USA ja Euroopa ametnikud, et kõigi Vene vägede väljatõrjumine okupeeritud Ukrainast on väga ebatõenäoline. Sellegipoolest kerkivad esile kaks teemat kui selged „edu” ideed: Ukraina armee vallutab tagasi ja hoiab kinni peamistest aladest, mis varem olid venelaste poolt okupeeritud, ning et Kiiev annab Vene sõjaväele kurnava löögi, mis sunnib Kremli tulevikus kahtlema oma sõjalistes võimalustes Ukrainas.

Teatud edu lahinguväljal, olgu selleks Venemaa armee hävitamine, teatud territooriumi hõivamine või mõlemad, võib aidata Kiievil saada täiendavat sõjalist abi Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest. Samuti suurendaks see liitlasriikide pealinnades kindlustunnet, et nende strateegia muuta Ukraina väed läänelikuks sõjaväeks toimib. Ja mis kõige tähtsam, selline tulemus suurendaks Euroopas toetust mingisugusele pikaajalisele Kiievi julgeolekugarantiile ja tugevdaks Ukraina positsiooni läbirääkimiste laua taga.

Edu pole garanteeritud. Läbi sõja on Ukraina armee oma sügavalt motiveeritud vägede, loominguliste sõjaliste operatsioonide ja arenenud Lääne relvastusega edestanud Venemaa sõjaväge. Kuid ka ukrainlastel on viimastel kuudel olnud raske venelasi nende kindlustatud kaitsepositsioonidelt välja tõrjuda, kusjuures rindejooned vaevu liiguvad.

Sellegipoolest on Ukraina näidanud, et suudab läbi viia edukaid pealetunge, nagu eelmisel aastal, mil ta hõivas suure territooriumi Harkivist ida pool ja võitis pärast pikka võitlust tagasi lõunapoolse Hersoni linna.

Ameerika luureagentuurid on hinnanud, et kõige tõenäolisemad stsenaariumid on Ukraina väiksemad võidud lahingute algfaasis, näiteks mõne Donbassi osa tagasivõitmine või Venemaa väljatõrjumine Ukraina kaguosa põllumajandus- ja kaevandusaladelt.

Zaporižja tuumajaama hõivamine oleks nii sümboolne kui ka strateegiline võit, mis annaks maailma ühe suurima tuumajaama ja olulise elektriallika tagasi Ukraina kätte.

Ameerika ja Euroopa ametnike sõnul on Ukraina jaoks võtmetähtsusega katkestada või vähemalt kinni suruda nn maasild: suur territoorium, mille Venemaa vallutas oma piiri ja Krimmi poolsaare vahel ning millest on saanud peamine tarnetee sõjalistele kindlustustele, mille ta sinna ehitas.

Kiiev soovib tagasi saada oma Aasovi mere kaguranniku. Kui Ukraina suudab juhtida oma jõud rannikule, lõigates ära Krimmi, võib Zelenski lugeda seda tohutuks võiduks. Kuid isegi kui Ukraina väed ei jõua mere äärde ja võtavad selle asemel Ukraina lõunaosas keskmise suurusega linnad, kitsendaks see oluliselt maasilda.

Nendelt positsioonidelt võivad Ukraina väed kasutada keskmaa suurtükiväge, et ähvardada Venemaa komandopunkte Krimmis ja sõjalisi varustuskolonne, mida Venemaa piki rannikut saadab. Kuigi Vene väed on Krimmis praegu hästi varustatud, muudaks Ameerika ametnike sõnul maasilla piiramine nende jaoks talve keeruliseks.

Maa tagasivõtmine on üks asi, kuid Ameerika ametnike sõnul on ülioluline, et Ukraina väed sellest kinni hoiaksid.

Üldiselt hindavad USA ja tema liitlased vastupealetungi kui tõendit selle kohta, et töötab nende plaan muuta Ukraina armee moodsaks väeks, mis võitleb NATO taktikaga ning mis suudab kasutada keerulisi manöövreid ja täiustatud varustust, et võimaldada väiksematel vägedel lüüa suuremat.

Ukraina tugeval esinemisel on lisakasu Vene vägede moraali edasisele nõrgenemisele. Praegu on Vene armeel kriitiline relvade ja isikkoosseisu nappus – Moskva oli sunnitud lahingutegevuses kasutama laost välja võetud aastakümneid vanu tanke ning on toetunud vaevu koolitatud ajateenijatele. Need puudused peaksid takistama Venemaa vägedel lähikuudel Ukraina eksimusi ära kasutamast või oma pealetungi alustamast.

„Moskva on kandnud sõjalisi kaotusi, mis nõuavad aastaid kestvat ülesehitamist ja jätavad selle vähem suutlikuks kujutada konventsionaalset sõjalist ohtu Euroopale ning tegutseda kindlalt Euraasias ja globaalsel areenil,” ütles USA luuredirektor Avril Haines eelmisel kuul parlamendi ülemkojas Senatis aru andes.

Sellegipoolest hakkab Vene vägede tase paranema – nad täiustavad oma taktikat ja harjutavad paremaid kaitseoperatsioone. Sõda soosib alati kaitsjaid, mida võivad kindlustunud venelased Ukraina vasturünnaku ajal enda huvides ära kasutada.

Praeguseks on Venemaa õhujõud sõjas olnud suuresti kasutamata, Ukraina õhutõrjepatareid ähvardavad Vene pommitajaid ja hävitajaid. USA ja tema liitlased on püüdnud leevendada Ukraina õhutõrje varustuse puudust. Kuid kui Venemaa teeb Ukrainasse agressiivsemaid pommirünnakuid, võib see vastupealetungi ajal olla väljakutseks.

Ameerika ja Euroopa ametnikud ütlevad, et vastupealetungi oluline eesmärk peaks olema Venemaa sõjaväe edasine nõrgenemine. Vene väed on tänavu Ukraina idaosas Bahmuti lahingutes kandnud tohutul hulgal kaotusi. Edu, nagu ütles üks NATO suursaadik, suruks Venemaa tagasi ja tapaks palju Vene vägesid.

Teine võimalik stsenaarium on USA luureagentuuride väitel see, et venelased teevad vea, pannes näiteks oma väed valesse kohta või kaitstes liiga kergekäeliselt kaevikuliini, mis võib lubada Ukrainal läbi liinide tungida ja anda hävitava löögi Vene vägedele.

Muidugi kardavad mõned liitlasametnikud, et Ukraina võib olla liiga edukas. Tohutu sõdurite kaotus võib sundida Putinit mobiliseerima oma armee ülesehitamiseks suuremat hulka oma elanikke.

Ja kuigi USA ametnikud on öelnud, et Putini tuumarelva kasutamise oht on taandunud, väidavad Ameerika luureagentuurid, et täielik lüüasaamine Ukrainas või Krimmi kaotus on kaks stsenaariumi, mille puhul võib president Vladimir Putin potentsiaalselt anda käsu tuumarelva kasutamiseks.

Ebaõnnestunud vastupealetungi on lihtne mõõta. Kui lahinguliinid jäävad suhteliselt muutumatuks või Ukraina ei suuda mõnda olulist linna tagasi vallutada, hakkavad mõned liitlaste pealinnad või USA parlamendi kongressi ametnikud tõenäoliselt sõjas kahtlema, eriti kui ukrainlased kaotavad liiga palju vägesid ja hävitatakse palju varustust.

USA, NATO liitlased ja Ukraina on treeninud umbes 30 000 sõdurit kombineeritud relvamanöövriteks – keeruliseks sõjategevuse stiiliks, mis hõlmab pidevat sidet tankide, suurtükiväe, hävituslennukite ja jalaväe jõudude vahel – eesmärgiga juhtida vastupealetungi.

Kui ukrainlased ei suuda neid manöövreid kasutades märkimisväärset edu saavutada, võib see seada kahtluse alla USA pikaajalise strateegia tugevdada Ukrainat, et anda neile veelgi keerukamat relvastust ja keerukamat väljaõpet.

Sisuliselt näeks läbikukkumine Euroopa diplomaatide hinnangul välja selline, et Ukraina armee, kes pole õppinud sõdima, on kaotanud viimastel kuudel neile antud varustuse ega ole saanud ette näidata ühtegi hõivatud territooriumi – samal ajal, kui Vene väed on oma hoogu suurendamas.

Hoolimata mõnest varasest kaotusest ja Venemaa tugevast kaitsest Ukraina idaosas, on Ameerika ametnikud optimistlikud, et Ukraina saavutab piisavalt edu, olgugi et see on järkjärguline ja edu ei ole kohe näha.

Nii Ukraina kui ka lääneliitlased on vastupealetungi palju investeerinud, sest olenemata täpsest tulemusest paneb see aluse sõja järgmisele etapile. Ameeriklaste ja Briti plaan aidata Ukrainat kindlustada hõlmab USA ja NATO riikide tugevate julgeolekugarantiide tuge ning Kiievi ja Euroopa riikide tihedamate majandussidemete loomist.

Oluline on see, et kui vasturünnak muudab Venemaa nõrgemaks, võib Venemaa olla sunnitud alustama dialoogi tugevama Ukrainaga.

USA Joe Bideni valitsuse ametnikud ütlevad ettevaatlikult, et nende toetus Ukrainale ei sõltu vasturünnaku edust.

Rääkides neljapäeval Suurbritannia peaministri Rishi Sunakiga, lükkas president Biden kõrvale küsimused Ukraina võitluse tulevase rahastamise kohta. „Usun, et meil on Ukraina toetamiseks vajalik raha nii kaua kui vaja,” ütles Biden.

Kuid realistlikult võttes võib nii edu kui ebaõnnestumine mõjutada toetust USA parlamendis kongressis, mis peab lubama Ukrainale mis tahes täiendavat rahastamist, aga ka Euroopas, kus on sarnased mured selle pärast, kui kaua sõda kestab ja kui palju see maksab ja mida see pikemas perspektiivis energia- ja toiduhindadega teeb.

Olenemata vastupealetungi tulemusest, on Ameerika ja Euroopa ametnikud ühel meelel, et praegu pole Putinil soovi läbirääkimisteks. Kuid Putin mõistab toorest jõudu ja see teebki vasturünnaku nii oluliseks. Kui sellele järgneb jätkuv Lääne toetus ja julgeolekugarantiid, on vähemalt mingi võimalus Moskvas kalkulatsiooni muuta.