Kakskümmend neli NATO riiki – sealhulgas alliansi uusim liige Soome – osalevad hiiglaslikul õhujõudude õppusel, mida võõrustajariik Saksamaa nimetas alliansi ajaloo suurimaks õhuväeõppuseks. Õppus toimub lahingute eskaleerudes Ukrainas, kus Kiievi väed alustavad pealetungi Venemaa poolt vallutatud territooriumi tagasivõtmiseks.
Kahenädalasel sõjaväelisel õppusel, mis on osa Vladimir Putinile „märku andmise” kampaaniast, osaleb üle 250 lennuki ja 10 000 sõjaväelase.
NATO tahab „Venemaale näidata, et ta on valmis,” ütles New York Timesi ajakirjanik Lara Jakes, kes edastas infot Saksamaal Wunstorfis asuvast õhuväebaasist. „See on sõjamäng, mis näeb välja täpselt selline, nagu oleks vastus rünnakule mõne NATO liikmesriigi vastu.”
Õppus peegeldab NATO laiemat nihet vastulöögiga heidutuselt ärahoidmisega heidutusele. Selle asemel, et oodata Venemaa rünnakuid, paigutab allianss – keda hirmutavad hiljutised Venemaa julmused ja mõjutab idapoolsete liikmesriikide surve – Venemaa piiri äärde alaliselt rohkem vägesid.
Õppuse ettevalmistus algas juba 2018. aastal. Kuid õppus toimub ajal, kui sõda NATO lävel eskaleerub Ukrainas, kus Kiievi väed alustavad lääneliitlaste relvade toel pealetungi, et taastada Venemaa poolt pärast eelmisel aastal president Vladimiri Putini korraldusega alustatud sissetungi vallutatud territoorium,
Õppusel osaleb 24 NATO riiki, sealhulgas Soome, alliansi uusim liige, ja Jaapan on ühinenud vaatlejana. Eelmisel kuul teatasid Jaapani ametnikud, et NATO kaalub riigis kontaktbüroo avamist, kuna lääneriigid on mures Hiina toetuse pärast Venemaale. Selline esindus oleks NATO jaoks esimene Aasias. 25 riiki hõlmava NATO õppuse ametnike sõnul saadab see sõnumi alliansi solidaarsusest.
„Ma oleksin üsna üllatunud, kui mõni maailma liider ei võtaks teadmiseks, mida see näitab selle liidu kohta, mis tähendab selle liidu tugevust,” ütles USA suursaadik Saksamaal Amy Gutmann eelmisel nädalal ajakirjanikele. „See käib ka Putini kohta.”
Õppust, mis kannab nime Air Defender (tõlkes: Õhukaitsja), juhib Saksamaa valitsus ja see toob koolitusmissioonile kokku suurima arvu lennukeid väljastpoolt Saksamaad alates NATO asutamisest 1949. aastal. USA lennutas Saksamaale õppustele umbes 100 rahvuskaardi ja mereväe lennukit.
12-päevane üritus algas Põhja-Saksamaal Wunstorfis toimuva lennushow’ga, kus osalesid transpordi- ja tankimislennukid – tööhobused, mis on olnud Ukrainasse relvade ja varustuse viimisel üliolulised. Piloodid viivad läbi muid missioone hävitajate, taeva näitusehobustega veel viies õhuväebaasis üle Saksamaa.
Õppus toimub mõni nädal pärast seda, kui USA nõustus vastumeelselt lubama Ukraina sõjaväelastel treenida Ameerikas toodetud F-16 hävitajatega ja lõpuks saata need – ainult mitte praeguse Venemaa-vastase pealetungi jaoks, vaid ka osana pikemaajalisest heidutusstrateegiast.
Saksamaa õhujõudude kindral Ingo Gerhartz, kes juhib Air Defenderit, ütles, et see ei ole „kellegi vastu suunatud” ja rõhutas, et ründestsenaariume ei harjutata. „Me oleme kaitseliit ja seega on see õppus kaitselist laadi,” ütles kindral Gerhartz Berliinis ajakirjanikele.
Kuid kindral Gerhartz ütles, et kui ta 2018. aastal õppuse välja pakkus, oli tema jaoks „toonane päästik Krimmi” hõivamine, Ukraina poolsaare annekteerimine Putini poolt neli aastat varem. Kindral Gerhartzi sõnul paluvad NATO idatiival asuvad, Venemaale kõige lähemal asuvad liitlased alates Venemaa eelmise aasta täiemahulisest sissetungist Ukrainasse kinnitust, et allianss kaitseb neid Moskva agressiooni korral.
Üks Air Defenderi eesmärke on testida, kuidas nii paljude liikmesriikide lennukid omavahel suhtlevad, ütles Londonis asuva uurimisinstituudi International Institute for Strategic Studies sõjalise õhuväe ekspert Douglas Barrie.
Barrie ütles, et transpordi- ja tankimislennukite meeskondi jälgitakse õppuse ajal tähelepanelikult, kuna neil on oluline roll konfliktides, sealhulgas Ukrainas. Kuid enamasti on õppus tema sõnul osa märguandmise kampaaniast – andes Putinile teada, mida NATO on võimeline Venemaa vastu vajadusel käivitama.
Isegi kui õppus olid kavandatud aastaid tagasi, ütles Barrie: „Ma oleksin väga üllatunud, kui allianss ei käsitleks seda oma üldise sõnumistrateegia osana.”
Õppuse korraldajad on lubanud, et õppusel on tsiviillennuliiklusele vähe mõju, kuna paljud rünnakud toimuvad Põhja- ja Läänemere kohal.
„Me eeldame minimaalseid katkestusi tsiviillennufirmadele,” ütles USA õhuväe rahvuskaarti juhtiv kindralleitnant Michael Loh eelmisel nädalal Berliinis.
Saksamaa lennujuhtimise ametiühing hoiatas aga mais, et õppus võib põhjustada „massiivseid” häireid.
