Ukraina on täis lääneliitlaste uut ja võimsat varustust – kaugmaarakettidest täiustatud tankide ja jalaväe lahingumasinateni.

Kuid üks ekspert hoiatas, et Ukraina eduvõimalusi võib kahandada ähvardav tühimik Ukraina armees, mille täitmiseks lääneriikide abi on seni vähe aidanud: Ukraina õhujõud, vahendab Business Insider.

Londoni King’s College’i tunnustatud sõjauuringute osakonna külalisprofessor Michael Clarke andis hinnangu osana Londoni The Times’is avaldatud vasturünnaku laiemast ülevaatest.

Clarke ütles, et peamiseks väljakutseks, millega Ukraina silmitsi seisab, üritades riigi lõunaosas läbi murda Venemaa tihedast kaitsest, on vastase suurtükiväe purustamine.

Venemaa suurtükiväe domineerimine on siiani olnud üks konflikti iseloomustavaid tunnuseid ning Ukrainal ei ole nii palju võimalusi selle üleoleku vastu võitlemiseks suurtükkide arvu ja laskemoona varude osas, mis võimaldab Venemaal mitu korda rohkem mürske tulistada kui seda Ukraina suudab.

Clarke ütles: „Saab näha, kas nende rakettidest piisab katva Vene suurtükitule tõrjumiseks. Kuna just siin tunnetavad nad oma lennukite puudumist nende ründamiseks, siis oleks hädasti vaja õhutoetust, millega F-16 väga hästi hakkama saaks.”

Tihe õhutoetus on peaaegu see, nagu see kõlab – lennukid töötavad tihedalt maapealsete üksustega, tavaliselt selleks, et kõrvaldada takistused või kahjustada võtmepositsioone või relvi, et jalaväelased ja soomusmasinad saaksid edasi liikuda.

See on keerukas võitlusviis, mis eeldab head koordineerimist ja mida Venemaal on Ukrainas võideldes sageli olnud raske saavutada.

USA-s toodetud hävitaja F-16, mille on kasutusele võtnud paljud NATO riigid – on olnud Ukraina sõjaliste soovide nimekirjas kõige silmapaistvam üksus, mida seni pole õnnestunud saada.

F-16 on varem silma paistnud lähiõhutoetuses, sealhulgas Kosovo sõjas, Esimeses Lahesõjas ja USA sissetungil Afganistani.

President Volodõmõr Zelenski ja tema liitlased tegid kuude kaupa lobitööd, et mõned lennukid kätte saada, et saada abi Venemaa suuremate ja paremini varustatud õhujõudude vastu.

Isegi kui ta omandas pikema tegevusraadiusega raketid, Patrioti õhutõrjesüsteemi ja täiustatud lääne tankid, jäid tänapäevased hävitajad kättesaamatuks.

Teine suur lünk on õhutõrjesüsteemid, mis peaks olema piisavalt mobiilsed, et ukrainlased saaksid Venemaa ründelennukeid eemal hoida.

Mai lõpus kandis Ukraina lobitöö lõpuks vilja, kui USA Joe Bideni valitsus nõustus F-16 Ukrainasse saatmisega, ehkki tõenäoliselt teiste liitlaste, mitte aga USA enda poolt.

Kuid tarneaeg on nii pikk, et Ukraina ei saa neid niipea kasutada.

Nagu Pentagoni pressiesindaja hiljutisel briifingul ütles, on F-16 Ukrainasse saatmine „pikaajaline” ettevõtmine ja „ei ole eelseisva vasturünnaku puhul mõeldav”.

Nagu analüütik Ryan Pickrell selle nädala alguses teatas, seisab Ukraina silmitsi raske väljakutsega, püüdes Venemaa vastu edeneda isegi oma täiustatud relvastuse abil.