Esmaspäeval, 3. juulil alustab ajateenistust umbes 11 600 värvatut. Enamik värvatuid, umbes 9000, teenib maaväe armeeüksustes, 1500 mereväes ja 760 õhuväes. Piirivalve võtab vastu 340 värvatut. Teenistust alustab üle 700 naise.

„Tegemist on esimese kutsega, kes alustab teenistust ajal, mil Soome on kaitseliidu NATO liige,” ütles peastaabi väljaõppejuht kolonel Kari Pietiläinen.

Pietiläineni sõnul on uue saabuva kutse väljaõppes näha aktiivset rahvusvahelist väljaõppetegevust. Ajateenijad kohtuvad õppustel sageli meie liitlastega, mainib ta.

Pietiläinen nendib, et lisaks NATO-ga liitumisele arvestatakse ka julgeolekukeskkonna muutustega oskuste ja väljaõppe arendamisel. Väljaõppe põhitõed on endised ja koolitus vastab hästi nõuetele – suuri muudatusi pole vaja.

Eesmärk on võtta võimalikult kiiresti kasutusele sõjalise teadusliku uurimistöö info. Siin on kesksel kohal nii Riigikaitse kõrgkooli ja Kaitseväe uurimisinstituudi kui ka kaitsevaldkonna uurimiskeskuste roll. Ukraina sõjast saadud õppetunnid viiakse ellu väljaõppe ja õppuste sisu arendamisega, kirjeldab ta.

Ajateenistus koosneb etappidest

Ajateenistus koosneb erinevatest väljaõppe etappidest ja nende raames toimuvatest kursustest. Kõik ajateenijad alustavad ajateenistust samadel alustel. Ajateenistus kestab olenevalt väljaõppest 165, 255 või 347 päeva. Umbes 49 protsenti ajateenijatest teenib 347 päeva, umbes 14 protsenti 255 päeva ja 37 protsenti 165 päeva. Ohvitserideks, allohvitserideks ja meeskonna kõige nõudlikumateks eriülesanneteks koolitatavad teenivad 347 päeva. Meeskonna erioskusi nõudvate ülesannete täitmiseks koolitatavate ja ilma relvadeta teenistuse läbijate teenistusaeg on 255 päeva. Meeskonnaülesannete täitmiseks koolitatavate teenistusaeg on 165 päeva.

Teenistus algab kõigi jaoks ühise algaja etapiga, mis kestab kuus nädalat. Selle aja jooksul õpetatakse värvatutele kõigile ühiseid sõdurioskusi. Pärast algaja perioodi jätkub teenistus väljaõppeharu, eriväljaõppe ja rühmaväljaõppe etapiga.