Venemaa president Vladimir Putin kindlustas pühapäeval Türgi presidendivalimiste võidu, vahendab Newsweek.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan tõrjus vasaktsentristliku Vabariikliku Rahvapartei (CHP) juhi Kemal Kilicdaroglu väljakutse, võites oma kolmanda viieaastase ametiaja pärast ametisseastumist 2014. aastal. Erdoğan kuulutas pühapäeval võitu, öeldes kõnes oma toetajatele: „Tänan iga meie rahva liiget selle eest, et ta usaldas mulle vastutuse juhtida seda riiki veel kord järgmisel viiel aastal,” teatas Associated Press.
Riikliku Anadolu agentuuri mitteametlikel andmetel oli ta lõpuks ülekaalus ligikaudu 5 protsendipunktiga. Türgi valimiste saatuse otsustas kõrge valimisaktiivsus, kuid see on tekitanud ka küsimusi Türgi valimissüsteemi õigluse kohta.
Erdoğani võitu peetakse heaks uudiseks Putinile, kelle suhted paljude maailma liidritega muutusid pingeliseks pärast seda, kui ta alustas eelmise, 2022. aasta veebruaris sissetungi Ukrainasse. Paljude valitsuste arvates puudus „sõjaliseks erioperatsiooniks” õigustus ja tegemist on rahvusvaheliste normide rikkumisega, mis tõi kaasa kiire vastureaktsiooni ja majandussanktsioonid Moskva vastu.
Türgi on aga võtnud konfliktis olulise rolli, olles sageli Kiievi ja Moskva vahendaja. Erdoğan ise on Ukraina toetamisel käinud mööda õhukest joont, säilitades samal ajal tihedad diplomaatilised suhted Venemaaga. Mõlemad riigid asuvad Musta mere ääres, seega on tugevate majandussidemete säilitamine jäänud mõlema valitsuse prioriteediks.
Erdoğani võit tagab tõenäoliselt status quo jätkumise.
Sellegipoolest on Erdoğan mõistnud hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse kui „vastuvõetamatu”, kritiseerides samal ajal Lääne reaktsiooni sõjale. Ta on vastu seisnud ulatuslikele Venemaa-vastastele majandussanktsioonidele, kuid Türgi valitsus on varustanud Ukraina armeed ka droonidega.
Eelkõige on Türgi tegevus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO) olnud kooskõlas Venemaa huvidega. Türgi on varem blokeerinud Rootsi ja Soome taotlusi NATO-ga liitumiseks, mis tooks alliansi Putini ukse taha. Venemaa juht on olnud vastu NATO laienemisele, mis on tekitanud pingeid Läänega.
Jäi ebaselgeks, kuidas oleks muutunud Türgi lähenemine diplomaatiale, kui Kilicdaroglu oleks võitnud. Eksperdid on oletanud, et Kilicdaroglu võis säilitada Türgi vahendaja staatuse seoses sõjaga. Siiski ütles Kilicdaroglu, et kavatseb tugevdada suhteid Läänega ja avaldas toetust Rootsi NATO-taotlusele.
Putin õnnitles Erdoğani võidu puhul, kirjutades avalduses, et hindab Türgi presidendi „isiklikku panust Vene-Türgi sõbralike suhete tugevdamisse, vastastikku kasulikku koostööd erinevates valdkondades”.
„Valimiste võitmine oli loomulik tulemus teie ennastsalgavale tööle Türgi Vabariigi juhina, tõend Türgi rahva toetusest teie jõupingutustele tugevdada riigi suveräänsust ja iseseisva, sõltumatu välispoliitika elluviimisele,” kirjutas Venemaa juht.
Erdoğan on varem oma suhet Putiniga oma tagasivalimise ajal reklaaminud.
„Me ei ole punktis, kus me kehtestaksime Venemaale sanktsioone, nagu on seda teinud Lääs. Meid ei seo Lääne sanktsioonid,” ütles ta selle kuu alguses CNN-ile. „Oleme tugev riik ja meil on Venemaaga positiivsed suhted.”
Kilicdaroglu oli valimistele eelnenud nädalatel teravdanud oma tooni Venemaa vastu, süüdistades Moskvat väidetavas valimistesse sekkumises, mille eesmärk oli tugevdada Erdoğani kampaaniat.
„Kallid vene sõbrad. Te olete nende montaažide, vandenõude, süvavõltsingute ja salvestuste taga, mis siin riigis eile paljastati,” kirjutas Kilicdaroglu selle kuu alguses sotsiaalmeedias. „Kui tahate meie sõprust pärast 15. maid, hoidke käed Türgi riigist eemale. Oleme endiselt koostöö ja sõpruse poolt.”
