Ukraina luure: Venemaa pole võimeline enam suuri rünnakuid korraldama

Ukrainas sõdivad Vene lahingujõud ei ole enam võimelised suuremahulisteks pealetungioperatsioonideks, väidab Ukraina sõjaväeluure teenistus.

Ukraina luure pressiesindaja Andri Jusov väitis teleintervjuus, et Venemaa on nüüd kaitsepositsioonil, vahendab MTV.

See seisukoht pole eriti radikaalne, kuna pärast Venemaa mastaapset, kuid napilt edenenud talvist pealetungi on üldiselt arvatud, et Venemaa liigub kaitsepositsioonidele, et oodata Ukraina tõenäoliseks peetud vasturünnakut.

Venemaa on kogu selle aja kaitseks valmistunud ja see on Ukraina sõjaväelise juhtkonna jaoks tõsine probleem. Seda tuleb kindlasti arvestada, kui valmistame ette okupeeritud alade vabastamist, ütles pressiesindaja Jusov.

Venemaa on teadupärast ehitanud palju tugevaid kaitsepositsioone, eriti Ukraina lõunaosas, mida on peetud Ukraina vasturünnaku kõige tõenäolisemaks suunaks. Samuti on avaldatud palju satelliidipilte Venemaa kindlustustest.

Militaareksperdid on märkinud, et kindlustustest on ründaja peatamisel vähe abi, kui pole korralikke vägesid nende mehitamiseks. Teisalt on rünnak teatavasti selgelt raskem ja keerulisem operatsioon kui kaitsmine.

Eelmisel nädalal alustas Ukraina vastupealetungi Bahmuti piirkonnas, kus Venemaa on juba mitmeid kuid püüdnud linna üle võtta. Eelkõige ründas Ukraina linna äärtel ja püüdis sellega leevendada linna blokaadi ohtu ja luua tingimused muudeks operatsioonideks.

Ukraina viib praegu läbi ettevalmistavaid operatsioone eeldatavaks vasturünnakuks, teatas USA meediakanal CNN, mis intervjueeris anonüümset USA sõjaväeametnikku ja Lääne ametnikku.

Ettevalmistavad operatsioonid hõlmavad lööke laskemoona- ja relvaladudele, juhtimiskeskustele ning suurtükiväe- ja soomusüksustele, edastab CNN.

Ettevalmistavate operatsioonide eesmärk on nõrgestada vastaspoolt ja vähendada tema võimet reageerida oma tegevusele. Lisaks on eesmärgiks välja selgitada vastase tugevad ja nõrgad küljed. Need on rutiinsed sammud enne suurt rünnakut.

Ukraina sõja olukorrakaarti pidava Soome asjatundja Emil Kastehelmi sõnul on selge, et Bahmuti piirkonna vasturünnakud on samast sarjast.

Mõnel Vene üksusel on jõud päris otsakorral. See on Ukraina jaoks hea olukord ründamiseks. Ukraina on olukorda mõistnud ja kasutab seda ära, ütles Kastehelmi eelmisel nädalal MTV uudistele.

Ettevalmistavad meetmed kipuvad segama arusaama sellest, millist suunda Venemaa peaks eelistama.

Ukraina on viimastel nädalatel oma võimalikust vasturünnakust teatanud nii- ja naamoodi. President Volodõmõr Zelenski ütles hiljuti, et armee vajab veel rohkem aega, kuna praegu läheks vasturünnak liiga kalliks.

Seevastu Ukraina kaitseministri nõunik Juri Sak väitis eelmisel nädalal MTV uudistele, et vasturünnak on mõnes mõttes juba alanud. Tahan rõhutada, et vasturünnaku kohta on eksiarvamus, see tähendab, et see algab vilega ning sellel on teatud kestus ja ettemääratud lõpp. Selles pole asi, selgitas Sak.

Sak kirjeldab vastupealetungi kui keeruliste, „mõnikord väiksemate ja mõnikord suuremate” sõjaliste operatsioonide seeriat. Seega võib ilmselt öelda, et vasturünnak on mõnes mõttes juba alanud, märkis ta.

Väärib märkimist, et Ukraina huvides on anda oma sõjaplaanide kohta vastuolulisi kommentaare. Kuigi vasturünnak pole omaette saladus, teeb Ukraina kahtlemata kõik endast oleneva, et vältida selle üksikasjade avaldamist Venemaale.

Isegi kui Venemaa suutlikkus korraldada ulatuslikke rünnakuid kahaneb, suudab Venemaa jätkata raketirünnakuid nagu praegu, hindab Ukraina luure. Seda hoolimata sellest, et Ukraina hinnangul puuduvad Venemaal näiteks tiibraketid Kalibr.

Venemaal on palju rakette S-300, väitis Jusov. Tegemist on peamiselt õhutõrjerakettiga, kuid Venemaa on neid palju kasutanud ka maapealsete sihtmärkide vastu.

Ööl vastu tänast teisipäeva, 16. maid kostis pealinnas Kiievis taas mitu plahvatust. Pole teada, kas tegemist on raketi- või droonirünnakuga. Esialgsetel andmetel on rünnakutes haavata saanud vähemalt kolm.

Kommentaarid
(Külastatud 852 korda, 1 külastust täna)