Soome suuremad linnad ja paljud omavalitsused on koostanud uued reeglid Airbnb või muude platvormide kaudu lühiajaliseks majutuseks.

Ehitusjärelevalve ühingu poolt avaldatud juhendites on muudatusi eelkõige ärilise või muu pideva lühiajalise üürimise osas, vahendab Yle.

Suurt osa Soome linnu esindav ühing on nüüdseks seisukohal, et kui te ise oma korteris või majas ei ela ja üürite seda pidevalt lühiajaliselt, siis vajab tegevus ehitusluba.

Majutusäri üheks tunnuseks on see, et majutusäri pakutakse eelkõige vaid lühikeseks perioodiks, näiteks vaid mõneks päevaks, ütleb Turu linna järelevalvedirektor Leena Salmelainen.

Sisuliselt korteri kasutusotstarbe muutmine eeldab seega ehitusluba.

Siin me teeme nüüd piiri, millal on kasutuseesmärgi muutmine hädavajalik. Kui korter ümber teha majutuseks, on tegemist põhimõttelise eesmärgimuutusega, ütleb Salmelainen.

Kokku toob ühing välja 11 kriteeriumi, mille alusel saab hinnata, kas tegemist on majutustegevusega või mitte. Kriteeriumid hõlmavad näiteks seda, kas korter on möbleeritud või mitte, kas seal viibimiseks tuleb vormistada reisideklaratsioon, kas üürnikul on õigus kasutada näiteks katusealuseid ruume või mitte.

Ehitusjärelevalve ühingu reeglite aluseks on Tampere linna poolt koostatud rangemad lühiajalise üüri reeglid. Linna ehitusjärelevalve juristid on koostanud uued juhised.

Linnad ei muuda oma korteri välja üürimist keerukamaks aeg-ajalt juhuslikult, näiteks puhkuse või nädalavahetuse ajal. See, mis Airbnb algselt oli, on endiselt hea. See ei muuda elukorterit majutuseks, märgib Salmelainen.

Linnad ei piira ka pikemaajalist korteri üürimist, näiteks mõne kuu pikkuse komandeeringu jaoks. Meil ​​on palju inimesi, kes vajavad töö tõttu pikemaajalist elamist, ütleb Salmelainen.

Seni on Soome linnad suhtunud Airbnb tegevustesse erinevalt. Juhiseid ja seadust on kõik omamoodi tõlgendanud. Erinevad on ka linnade ja valdade vajadused.

Uute reeglitega soovivad linnad lühiajalise üürimise osas rohkem riiklikku perspektiivi. Kuid ka edaspidi on linna ehitusjärelevalvetel õigus otsustada, millal sekkuda. „Meil on linnu ja omavalitsusi, kes tahaksid, et sellist tegevust ei segataks,” ütleb Salmelainen.

Rovaniemit on peetud üheks kõikelubavamaks. Airbnb üürimistegevusel seal juhised puuduvad, aga uued juhised on välja kuulutatud näiteks Helsingis, Oulus ja Tamperes.

Elanikkonna suhtes on Airbnb majutusvõimalusi kõige rohkem Lapimaal, Rovaniemis ja mäesuusakeskustes. Praegu on Rovaniemis saadaval umbes tuhat Airbnb majutuskohta. Suurem osa objektidest on korterelamute korterid.

Rovaniemi ei soovinud selles küsimuses mingit seisukohta võtta.

Salmelaineni sõnul mõjutab linna seisukohta ka see, kas elanike arvates on tegevus kahjulik või mitte. Tavaliselt võetakse järelevalvega ühendust, kuna Airbnb tegevus tekitab teistele majaelanikele ebamugavusi.

Kui tegevusele antakse ehitusluba, siis saab Airbnb tegevust arendada igal päeval aastas. Ühingu väitel on tuleohutus samuti asi, mis nõuab piiride tõmbamist.

Majutuskoha ehitusloa saamise tehnilised nõuded on täpselt samad, mis hotellile; üks olulisemaid on see, et on kaks väljapääsu ehk kaks trepikoda, ütleb Oulu ehitusjärelevalve direktor Tapani Hoppu.

Ühing põhjendab asja sellega, et kui inimesed teatud kohas elavad, siis nad teavad, kuidas hädaolukorras tegutseda, mitte minna näiteks suitsu täis koridori. Kui on võõras koht, joostakse sealtkaudu välja, ütleb Hoppu.

Esmalt peab majutaja ühendust võtma majaühistuga. Seejärel otsustab ühistu, kas taotleda seda luba või mitte. Tavaliselt saab otsustada majaühistu juhatus, ütleb Salmelainen.

Oulus on ehitusjärgus esimene nn Airbnb maja. Käimas on planeeringumuudatus, kus hoone on märgitud nii elu- kui ärikorterite kompleksina. Nii et kõik teavad juba ehitusjärgus, millise objektiga on tegu. Kui ostate sealt, teate, et see on selline maja, ütleb Hoppu.

Oulus on ebaseadusliku majutuse eest trahve määratud ühel juhul, kaks on menetluses. Võtame laekunud kaebused ja käime ükshaaval läbi, ütleb Hoppu.

Omavalitsused on lootnud, et tegevusvaldkond ja õigusloome vajadus saab selgeks ka ministeeriumi tasandil. Ministeeriumid alustavad Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ehitusseaduse osana lühiajalise üüri määruse ettevalmistamist, mis jõustub 2025. aastal.

Kui seaduses oleks otse kirjas, mida tohib ja mida mitte, siis oleks lihtsam, ütleb Hoppu.

Majutustegevuse tunnused

Järgnevad tunnused viitavad sellele, et korteri põhiline kasutuseesmärk on majutus. Identifikaatorite komplekt on näitliku iseloomuga ja pole võimalik täpselt määratleda, kui paljusid neist identifikaatoritest peab täitma:

• Korter on möbleeritud
• Majutust pakutakse peamiselt vaid lühikeseks perioodiks (tavaliselt vaid mõneks päevaks, kuid tavaliselt mitte rohkem kui 3 kuud)
• Rahvastiku infosüsteemi andmetel pole korterisse kedagi sisse kirjutatud
• Ööbimise hind on märgitud päeva või nädala kohta ning hinna sees on muuhulgas internet, elekter ja vesi
• Elamise kohta on sõlmitud majutusleping, mis sisaldab käibemaksu
• Korteri kasutamisel tehakse reisija ööbimisteade, mitte aga rahvastiku infosüsteemi kolimisteade
• Seoses majutusega pakub operaator hotellilaadseid teenuseid nagu hommikusöök, voodipesu, hügieenitarbed või koristusteenus
• Korterit pakutakse majutuse vahendusteenuse kaudu
• Korterit turustatakse majutuskohana
• Üürnikul on tavapärase üürisuhtega võrreldes piiratud õigused, näiteks piirangud korteriga seotud abipindade (nt pööningu- või keldripinnad) kasutamisel
• Ettevõtja on teinud korteri majutustegevuse kohta tervisekaitseseaduse § 13 kohase teate tegevuse üle järelevalvet teostavale tervisekaitseasutusele.

Need tunnused võivad esineda ka tavalise üüritegevuse puhul.

Majutuskriteeriumide täitmine otsustatakse üldise kaalutlusena. Oluline on see, kas tegemist on majutusele omase lühiajaliste majutusperioodide sagedase pakkumisega või aeg-ajalt lühiajalise korteri üürimisega.