Ukraina vasturünnak algab eeldatavasti iga hetk. Ukraina ise on öelnud, et viib selle ellu kevad-suve jooksul eesmärgiga vabastada Venemaa poolt okupeeritud alad.

Nüüd on juba olnud võimalik näha ettevalmistusi vasturünnakuks, kui väidetavalt on Ukraina droonidega tabanud Venemaa kütuseladusid näiteks okupeeritud Krimmis ja Venemaa poolel Belgorodis, vahendab MTV.

Ilmaolud on endise Soome kaitseväe luurepealiku erukindral Pekka Toveri sõnul seni ära hoidnud laiema rünnaku.

Maa on endiselt märg. Kui sõidate teelt välja, võite kergesti soomukite ja sõidukitega kinni jääda. Seal tuleb selgelt oodata maapinna kuivamist, et saaks maastikul avatumalt tegutseda ilma kinnijäämise ohuta, räägib Toveri.

Toveri sõnul toimub rünnak eeldatavasti mai lõpus või hiljemalt juuni alguses. Reaalse rünnaku algust on Toveri sõnul lihtne märgata.

Suundades, kus rünnatakse, tehakse seda rohkem suurtükiväega, kaudtulega Vene positsioonidele ja siis minnakse soomusjõududega ründama.

Viimased kuus kuud on Ukraina soomusjõud olnud väga passiivsed. Neid kasutatakse väikeste gruppidena jalaväe lahingu toetamiseks, kuid siis rünnakule minnes on näha kümneid või isegi sadu soomusmasinaid ründamas.

Kuid isegi kuiva maaga pole vasturünnak mingi meelakkumine, sest Vene vägedel on olnud kuude kaupa aega end kindlustada. Samuti pole suure rünnaku koordineerimine lihtne.

Toveri ütleb, et teave Ukraina vägede arvu kohta varieerub olenevalt allikast. Ukrainal võib olla 18-20 brigaadi sõdureid, kes praegu aktiivselt ei võitle. See tähendab umbes sadat tuhat sõdurit.

Kümnete tuhandete sõdurite ja tuhandete sõidukite rünnaku koordineerimine läbi kaitsepositsioonide on keeruline operatsioon. Raske öelda, kui hea on ukrainlaste oskuste tase, ütleb Toveri.

Taktikalises plaanis suudavad kindlasti pataljonid tegutseda, võib-olla isegi brigaadid, aga kui mitu brigaadi koos rünnakule saadetakse, on see üsna raske, ütleb Toveri.

Probleemid ei lõpe koordineerimisega. Kui Ukrainal õnnestub Venemaa kaitseliinidest läbi murda, on väljakutseks õhutõrje, sest tema enda õhutõrje ei ole enam suuteline pealetungivaid vägesid kaitsma.

Vene õhuvägi on aga endiselt heas vormis. Nad on kandnud kahju umbes viis protsenti. See on viimane suur reserv enne tuumarelva kasutamist, ütleb Toveri.

Kui rünnata Ukraina lõunaosa lagendikel ja pole õhutõrjet, läheb halvasti. Lisaks peab suutma korraldada vägede hooldust: laskemoona ja muid vajadusi, lisab Toveri.

Kui selline sadadest tankidest ja tuhandetest meestest koosnev grupp ründab, põletab see päevas sadu tonne laskemoona, kütust ja toitu. Logistika tuleb läbi mõelda, et läbida kümneid, isegi sadu kilomeetreid, märgib Toveri.

Seega näitab vaid vasturünnak ise, milleks Ukraina on võimeline.