Prantsusmaa keeldus andmast Ukrainale kaarte Valgevene ründamiseks

Ukraina valitsus küsis Prantsusmaalt oma naabri Valgevene territooriumi digitaalset kaarti, mis võimaldaks hävituslennukitel või droonidel sooritada ülesandeid madalal kõrgusel.

Prantsuse väljaanne Le Monde sai teada, et Ukraina võimud küsisid Pariisilt Valgevene digitaalset kaarti, mis on hädavajalik lahingulennukite või droonide jaoks madalal kõrgusel missioonide sooritamiseks.

Need digitaalsed kaardid – mida pilootide kõnepruugis nimetatakse DTEDiks (digitaalsed maastiku kõrgusandmed) – kirjeldavad üksikasjalikult piirkonna topograafiat, kuid annavad andmeid ka takistuste kohta nagu kõrgepingeliinid või tuulikud, ja eelkõige sõjavarustuse kohta, mis võib osutuda ohtlikuks õhusõiduki jaoks, näiteks radariseadmed või õhutõrjepatareid. „See sisaldab kõiki taktikalisi andmeid, mis on vajalikud väga madala kõrguse läbimiseks öösel või halva nähtavusega,” ütles sõjaväeallikas.

Pariis põhjendas oma keeldumist, et tema toetus oleks vankumatu, kui tuleks kaitsta ainult Ukraina territooriumi, kuid välismaa operatsioonides osalemine ei tule kõne allagi. Prantsuse sõjaväeallikad viitavad, et Ukraina oli tõenäoliselt varem esitanud selle nõude teistele koalitsiooni liikmetele, kes toetasid tema jõupingutusi Venemaa agressiooni vastu. Kiiev oli väidetavalt Prantsusmaa poole pöördunud alles pärast keeldumist.

Le Monde’i intervjueeritud eksperdi sõnul võivad need satelliitide abil koostatud ja pidevalt uuendatavad kaardid aidata ukrainlastel konfigureerida droone Valgevenes asuvale objektile, nagu nad on juba mitmel korral Venemaal, eriti Belgorodi oblastis. „Kaarte saab kasutada võimalikult madala kõrgusega lennuprofiili programmeerimiseks, et vältida märkamist,” ütles sõjaväeallikas.

Alates sõja algusest Ukrainas on Prantsusmaa koos teiste liitlasriikidega osalenud Ukraina sõjaväele antud luureandmete kogumisel, et arendada strateegiat, planeerida operatsioone ja rikastada olukorrakaarte taktikaliste andmetega. „Prantsusmaa annab luureandmeid, et ukrainlased saaksid end kaitsta,” tunnistas president Emmanuel Macron ise 13. oktoobril 2022 saates France 2 antud intervjuus, lisades: „Parem on mitte sellest liiga palju rääkida.”

Ühe USA kaitseministeeriumi Pentagoni salastatud dokumendi kohaselt, mille Ameerika sõdur sel talvel veebi lekitas, sooritasid Prantsusmaa lennukid Mirage 2000 ajavahemikus 29. september 2022 kuni 26. veebruar 2023 Musta mere kohal neli seiremissiooni. Need lennukid olid varustatud ASTAC-i (taktikaline signaali analüsaator) podidega – Thalese müüdav süsteem –, mis suudab tuvastada elektromagnetkiirgust kuni mitmesaja kilomeetri kaugusel. „Seda kasutatakse peamiselt radaripositsioonide asukoha määramiseks,” ütles sõjaväeallikas. Need andmed on hädavajalikud vaenlase õhutõrje- või vastupatareisüsteemide hävitamiseks või ohutumate lennuplaanide koostamiseks.

Kommentaarid
(Külastatud 5,428 korda, 1 külastust täna)