Leke paljastab: Afganistanist on saanud taas terrorismi taimelava – niidid viivad ka Ukrainasse

Vähem kui kaks aastat pärast seda, kui president Biden viis USA väed Afganistanist välja, on riigist saanud Islamiriigi oluline koordineerimiskoht, kuna terrorirühmitus kavandab rünnakuid kogu Euroopas ja Aasias ning korraldab Ameerika Ühendriikide vastu suunatud „tegevust”, mis kujutab endast kasvavat julgeolekuprobleemi, selgub USA kaitseministeeriumi Pentagoni salastatud hinnangust.

Rünnakute kavandamine, mida kirjeldatakse üksikasjalikult USA luureandmetes, mis lekkisid Discordi sõnumsideplatvormile ja mille sai kätte väljaanne Washington Post, paljastavad konkreetsed püüdlused saatkondade, kirikute, ärikeskuste ja 2 miljoni pealtvaatajaga Katari jalgpalli MM-turniiri sihikule võtmisest. Pentagoni ametnikud olid detsembris teadlikud üheksast sellisest vandenõust, mida ISISe juhid Afganistanis koordineerisid, ja veebruariks tõusis nende arv 15-ni, öeldakse hinnangus, mida pole varem avalikustatud.

„ISIS on välja töötanud kulutõhusa välisoperatsioonide mudeli, mis tugineb väljastpoolt Afganistani saabuvatele ressurssidele, sihtriikide operatiivtöötajatele ja ulatuslikele abistamisvõrgustikele,” öeldakse ülisalajaseks tituleeritud hinnangus, millel on mitme kaitseministeeriumi organisatsiooni logod. „Tõenäoliselt võimaldab see mudel ISIS-el ületada takistused, näiteks pädevad turvateenistused, ja lühendada mõningaid ajakavasid, minimeerides häirete võimalusi.”

Afganistani leiud on üks tahke lekkinud dokumentides kirjeldatud keerulisest ja arenevast terroriohust, mis on nüüd seotud kriminaalasjaga, milles Massachusettsi õhuväe rahvuskaardi liiget süüdistatakse salastatud teabe jagamises sõpradega internetis. Teised samades dokumentides sisalduvad teated paljastavad Islamiriigi järjekindlaid jõupingutusi mujal maailmas keemiarelvade loomise ja droonilennukite käitamise oskusteabe hankimisel ning vandenõu, mille käigus grupeeringu toetajad röövivad Belgias või Prantsusmaal Iraagi diplomaate, et nende vastu vabastada 4000 vangistatud võitlejat.

USA parlamendi Kongressi vabariiklased ja teised, kes on endiselt mures USA Afganistanist lahkumise kaootilise juhtimise pärast 2021. aasta augustis Bideni valitsuse poolt, kasutavad dokumente peaaegu kindlasti poliitilise vahendina.

Kiiruga korraldatud evakueerimine võimaldas Talibani võimule naasmise eest põgeneda enam kui 120 000 inimesel. Kümned tuhanded Ameerika liitlased jäid aga maha ja kaks nädalat kestnud operatsioon tõi kaasa kohutavaid kannatusi. Kui missioon jõudis lõpule, tappis Islamiriigi enesetaputerrorist hinnanguliselt 170 afgaani ja 13 Ameerika sõdurit, enne kui USA droonioperaatorid, kes uskusid, et nad tuvastasid teise võimaliku ISIS-e ründaja, tapsid mõni päev hiljem ebaõnnestunud õhurünnakus 10 süütut tsiviilisikut.

Bideni valitsuse ametnikud keeldusid kontrollimast lekkinud dokumentide autentsust, kuid kaitsesid oma terrorismivastase võitluse tulemusi alates ametisse astumisest.

Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson ütles avalduses, et Ameerika Ühendriigid „säilitavad võime eemaldada terroristid lahinguväljalt ilma vägede pideva kohalolekuta kohapeal” ja on ümber korraldanud USA terrorismivastased operatsioonid, et tulla toime tulevaste ohtudega „kõikjal”.  Ta tõi tõenditena muu hulgas välja, mida valitsus sel aastal on ette võtnud, USA haarangu Somaalias, milles hukkus Bilal al-Sudani, Islamiriigi liider, kellel USA ametnike sõnul oli mõju grupeeringu Afganistani komponendile. Erinevalt Afganistanist hoiab Pentagon Somaalias väikest sõjalist jõudu.

USA kõrge kaitseametnik ütles ühes intervjuus, et ajas on Islamiriigi plaanide arv vähenenud ning paljusid pole kunagi juhtunud. Ametnik ütles, et Afganistanis on Taliban kontrollinud sealset ISISe filiaali, mida tuntakse kui Islamiriik-Khorasan või ISIS-K. Need kaks gruppi on sõdinud avalikult, ISIS-K on korraldanud rünnakuid etniliste vähemuste ja valitsusasutuste vastu ning Talibani julgeolekujõud korraldavad haaranguid Islamiriigi peidupaikadesse.

„Ma ei tahaks kunagi öelda, et oleksime pannud oma terrorismivastase võitluse panuse sellisele grupeeringule nagu Taliban, kuid see on tõsiasi, et operatiivselt avaldasid nad ISIS-K-le survet,” ütles ametnik. „Erinevas maailmas on meil vastastikku kasulikud eesmärgid.”

Ametnik ütles, et ISIS-K positsioon laiemas organisatsioonis on tõusnud, põhjendades seda osaliselt käimasoleva kampaaniaga Islamiriigi rakkude kustutamiseks teistes kohtades. USA-l on praegu paremad meetodid ja parem tehnoloogia ISISe operaatorite jälgimiseks, ütles ametnik. „Me näeme praegu palju arutelu ja mitte palju tegevust,” ütles kõrge ametnik.

Teised praegused ja endised USA ametnikud keeldusid kommenteerimast salastatud dokumentide üksikasju, kuid ütlesid, et need aruanded näivad kinnitavat varasemaid hoiatusi terrorismi võimaliku taastekke kohta Afganistanis pärast USA lahkumist.

„ISIS-K on leidnud Afganistanis turvalise varjupaigana pärast seda, kui valitsus 20 kuud tagasi lahkus,” ütles Trumpi valitsemise ajal USA välisministeeriumi terrorismivastase võitluse koordinaator Nathan Sales. Kuigi selle kampaaniad on olnud peamiselt suunatud afgaanidele, on rühmitusel „ambitsioon rünnata Ameerika huve selles piirkonnas ja lõpuks ka USA kodumaad ennast”, ütles Sales, kes kutsus üles töötama kiiresti välja plaan grupeeringu juhtkonna ja infrastruktuuri ründamiseks.

Lekkinud hinnang näib täiendavat kongressi tunnistust kindral Michael „Erik” Kurillalt, kes ütles märtsis USA parlamendi esindajatekoja relvajõudude komisjonile, et Islamiriigil on Afganistanis tugevam kohalolek kui aasta tagasi ja ta võib olla võimeline rünnakuteks väljaspool Afganistani kuue kuu jooksul „väikse hoiatuse või ilma hoiatuseta”. Kurilla, kes juhib USA sõjalisi operatsioone selles piirkonnas, lisas siis, et USA näeb seal vaid Islamiriigi plaanide „laiaulatuslikke kontuure”, kuid mitte „täielikku pilti”. Kurilla pressiesindaja keeldus kommentaaridest.

Islamiriik tõusis võimule 2013. aastal, haarates Süürias ja Iraagis sadu ruutkilomeetreid territooriumi verise võitluse käigus, mis hõlmas videole salvestatud kohutavaid hukkamisi ja seksuaalorjusesse sunnitud naisi. Grupeering suruti põranda alla pärast seda, kui USA juhitud koalitsioon hävitas 2019. aastal kalifaadiks kuulutatud organisatsiooni jäänused. Sellest ajast alates on organisatsioon korraldanud neis riikides sadu terrorirünnakuid, millest enamik on väikesemahulised ja koordineerimata. Ta on kaotanud mitu liidrit koalitsiooni sõjaliste rünnakute ja õhurünnakute käigus ning suures osas ebaõnnestunud oma jõupingutustes hoogu tagasi saada või olulisi operatsioone mujal läbi viia.

Pole selge, mil määral koordineerib Afganistani osakond oma operatsioone grupeeringu keskjuhtkonnaga, mis arvatavasti asub Süürias, kuid lekkinud dokumendid näitavad, et nende riikide komponendid soovivad rünnata lääne sihtmärke. Kõige murettekitavamates aruannetes kirjeldatakse üksikasjalikult grupeeringu jõupingutusi värvata veebis tehnilisi eksperte terrorirünnakute jaoks välismaal.

Ühes märtsis kirjutatud dokumendis kirjeldati eelmisel suvel tehtud katset saada teenuseid Briti poolehoidjalt, kes väitis, et tal on „lennundus- ja keemiainseneri oskused”. Tundmatu isik pakkus, et annab juhiseid rakettide ja mehitamata õhusõidukite ning keemiarelva ehitamise kohta. Briti kodanikku julgustati saatma oma teavet eemalt, mitte riskima ohtliku reisiga Süüriasse või Iraaki.

Eraldi märgiti Iraagis asuvaid Islamiriigi töötajaid, kes kontrollisid Damaskuse ülikooli inseneritudengeid, et teha kindlaks, kas nende oskustest oleks abi. Teisel juhul otsis terrorirühmitus „Ukrainas asuvalt isikult” teavet drooni ehitamise kohta, mis oleks piisavalt tugev, et omada märkimisväärset kandevõimet, selgub märtsi dokumendist.

Islamiriik on vähemalt 2015. aastast alates uurinud võimalust kasutada terrorirünnakutes keemiarelvi ja droone. ÜRO uurimisrühm on dokumenteerinud ulatuslikke kalifaadi ajastu jõupingutusi sinepigaasi ja muude keemiliste ainete tootmiseks, millest mõnda kasutati lahingus ja katsetati vangide peal.

Hoolimata jätkuvatest jõupingutustest massihävitusrelva hankimiseks märgitakse 2023. aasta märtsi dokumendis julgustavalt, et kalifaadi kokkuvarisemine kahjustas tõsiselt terrorirühmituse ambitsioone. Alates 2019. aastast on grupeering näinud vaeva relvade ehitamiseks ohutute kohtade ja personali leidmisega ning lekkinud dokumendi kohaselt on see sunnitud toetuma kaugemate poolehoidjate poole. Dokument märgib, et Islamiriik piirdub lähitulevikus tavaliste lõhkeainete või võimalike keemia- või bioloogiliste relvade „väikesemahulise tootmisega” ning selliseid jõupingutusi takistab jätkuvalt suutmatus hankida vajalikke lähteaineid ja teadmisi.

Dokumentides kirjeldatakse ka Islamiriigi reageerimist mitmetele hiljutistele maailmasündmustele, sealhulgas kaaluti enesetaputerroristi saatmist Katari, et rünnata eelmisel aastal toimunud jalgpalli MM-turniiri.

Sõjaliselt kaaluti ka mitmeid kättemaksuplaane vastuseks paremäärmuslike aktivistide Koraani põletamisele Rootsis ja Hollandis. Lekkinud dokumentides öeldakse, et nende plaanide hulka kuulusid üleskutsed rünnata Rootsi või Hollandi diplomaatilisi objekte Aserbaidžaanis, Tadžikistanis, Venemaal, Türgis ja teistes riikides, kuigi ei paista, et sellist rünnakut oleks korraldatud.

Kogumikuna näitavad dokumendid, et USA luureagentuuridel on õnnestunud korduvalt pealt kuulata Islamiriigi rakkude vahelist suhtlust. Sellised pealtkuulamised näivad olevat viinud Euroopas inimröövide ja valitsushoonetele suunatud rünnakute plaanide katkemiseni.

Viimastel nädalatel on USA väed korraldanud Süüria põhjaosas kaks rünnakut, mille sihtmärgiks on Pentagoni väitel Islamiriigi kõrged juhid. 4. aprilli rünnakus hukkus mees, kes väidetavalt „vastutab ISISe rünnakute kavandamise eest Euroopas”, seisab avalduses. USA erioperatsioonide vägede helikopterirünnakus 17. aprillil hukkus teine ​​Islamiriigi ametnik, keda kirjeldati kui „operatiivplaneerijat, kes vastutab terrorirünnakute kavandamise eest Lähis-Idas ja Euroopas”, ütles pressiesindaja.

Dokumendid viitavad ka sellele, et kunagi Osama bin Ladeni juhitud al-Qaeda organisatsioon jätkab allakäiku. Kuigi aruanded tõstavad esile ISISe tekkivat ohtu Afganistanis, ei mainita seal Al-Qaeda taastekke võimalust, mida paljud terrorismivastased eksperdid kartsid, et juhtub pärast USA lahkumist.

Grupeeringu liider Ayman al-Zawahiri otsis varjupaika Kabulis, kuid ta tuvastati ja võeti sihikule CIA juhitud operatsioonis, mis kulmineerus 2022. aasta juulis surmava rünnakuga korterile, kus Zawahiri viibis Afganistani pealinnas endise USA saatkonna lähedal.

Tõendid näitavad, et sellest ajast saadik bin Ladeni rühmitus „ei ole uuesti moodustamas”, ütles endine CIA terrorismivastase võitluse ametnik Bruce Riedel, kes nõustas järjestikuseid USA valitsusi grupeeringu vastu võitlemise strateegia osas. „Afganistanist lahkumine on katastroof, eriti Afganistani naiste jaoks,” ütles Riedel. „Kuid valitsusel on al-Qaeda suhtes õigus: see on kõik hävitatud.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,002 korda, 1 külastust täna)