Käesoleva, 2023. aasta veebruaris, mil oli tulemas Venemaa sissetungi esimene aastapäev, olid Kiievi ametnikud hõivatud Moskva ründamise plaanidega.

Riigi sõjaväeluure direktoraadi HURi juht kindralmajor Kõrõlo Budanov andis ühele oma ohvitseridest korralduse „valmistuda 24. veebruaril toimuvateks massirünnakuteks … koos kõigega, mis HURil on”, selgub USA Riikliku Julgeolekuagentuuri NSA salastatud raportist. Ametnikud kavandasid isegi merel põhinevat lööki, kasutades trotüüli Musta mere sadamalinnas Novorossiiskis, mis oleks olnud suures osas sümboolne operatsioon, et näitata Ukraina võimet lüüa sügavale vaenlase territooriumile, vahendab Washington Post.

USA pealinnas Washingtonis jälgisid ametnikud salaja ukrainlaste plaane. Valge Maja oli pikka aega mures, et rünnakud Venemaal võivad kutsuda esile Kremli agressiivse vastuse.

Kaks päeva enne aastapäeva 22. veebruaril levitas CIA uue salastatud teate: HUR „oli Washingtoni palvel kokku leppinud Moskvale suunatud rünnakute edasilükkamises”. Dokumendid, mis on osa salastatud teabest, mille 21-aastane rahvuskaardi liige väidetavalt mängude serverisse lekitas, ei selgita täpselt, kes sekkus ja miks ukrainlased nõustusid taganema.

Kuid dokumendid toovad konkreetse näite pingetest, mis on iseloomustanud suurt osa sõjast: Ukrainat, kes soovib viia võitluse Venemaale, on mõnikord vaos hoitud USA poolt, kes on püüdnud vältida konflikti laienemist otseseks konfliktiks USA ja Vene vägede vahel. Mõned USA ametnikud peavad Venemaa-vastaseid rünnakuid, eriti kui need hõlmavad USA poolt tarnitud relvi, väga riskantseteks operatsioonideks, mida Venemaa president Vladimir Putin võib pidada nii ähvardavaks, et kasutab taktikalisi tuumarelvi.

Ja ometi toimub Venemaal jätkuvalt salapäraseid plahvatusi ja droonirünnakuid. Ukraina ametnikud suhtuvad juhtumitesse sageli arglikult, vihjates, et nad on vastutavad, ilma et nad võtaksid otsest vastutust.

„Maa on ümmargune – Galileo tehtud avastus,” kirjutas presidendi nõunik Mõkhailo Podoljak detsembris sotsiaalmeedias pärast rünnakut sügaval Venemaal asuvale õhujõudude baasile Engels-2. „Kui midagi lastakse teiste riikide õhuruumi, jõuavad tundmatud lendavad objektid varem või hiljem lähtepunkti tagasi.”

Operatsioonid võõral pinnal kuuluvad HURi pädevusse. Budanov, 37-aastane ambitsioonikas kindral ja Ukraina sõjaväe tõusev täht ei tunnista, et rünnakute taga on tema agentuur. Kuid ta hoiatas, et nad jätkavad.

„See purustas nende illusioonid turvalisusest,” ütles Budanov jaanuaris Washington Postile. „On inimesi, kes panevad lõhkeaineid. Seal on droonid. Kuni Ukraina territoriaalset terviklikkust ei taastata, on Venemaal probleeme.”

Budanov ei kommenteerinud käesolevat artiklit. USA ametnikud ei kommenteerinud aastapäeva löökide kohta lekkinud dokumente.

Eraviisiliselt aga väljendavad USA ja Euroopa ametnikud Budanovi üle imetlust. Kuid nad ütlevad ka, et tema jultumus ajab nad mõnikord närvi.

Käesoleva aasta 13. veebruaril ehk päeval, mil NSA dokument ütles, et Budanov andis ühele oma ohvitseridest korralduse olla valmis operatsiooniks, mis arvatavasti oli suunatud Novorossiiskile, kordas USA oma avalikku soovitust Venemaal viibivatele kodanikele viivitamatult riigist lahkuda. Ei ole selge, kas hoiatus eeldas Ukraina agressiivset lööki, kuid see näib peegeldavat Washingtoni muret aastapäeva paiku toimuma pidanud rünnakute pärast.

Budanov on tuntud julgete väidete ja väljaütlemiste poolest, millesse paljud lääne ametnikud suhtuvad skeptiliselt. Ta on öelnud, et Putin on surmavalt haige, see on väide, mille USA luureametnikud on tagasi lükanud, ja et ta kasutab mitut teisikut. Budanovist õhkub kindlustunnet, et Ukraina võidab sõja Venemaaga – ja varsti. Ta on öelnud, et Krimm, 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Venemaa tugevalt kindlustatud poolsaar tuleb sel suvel Kiievile tagastada. Lekkinud dokumendid näitavad, et USA luurekogukond peab seda stsenaariumi ebatõenäoliseks.

Dokumentidest selgub ka, et USA luurekogukond jälgib Budanovi suhtlust, mis ei ole kindralile uudis. Varasemates intervjuudes ajalehele Washington Post on Budanov, kes võib-olla teadis, et tema järele luuratakse, oma HURi peakorteris asuvas kontoris muusikat või staatilist müra mänginud.

Washingtoni hoiatus enne sõja aastapäeva näib olevat olnud vaid osaliselt edukas. „Pole viiteid sellele, et Ukraina julgeolekuteenistus SBU oleks nõustunud lükkama edasi oma plaanid rünnata Moskvat umbes samal kuupäeval,” seisis CIA raportis. SBU, mis vastutab riigi julgeoleku eest ja allub otse presidendile, viib läbi ka erioperatsioone.
Näib, et Ukraina pole oma tuld kaua tagasi hoidnud. Nädal pärast aastapäeva süüdistas Moskva avalikult Kiievit droonirünnaku katses Venemaa infrastruktuuri vastu, sealhulgas pealinna lähistel.

Ukrainal on jätkuvalt ambitsioonid laiendada lahinguvälja oma territooriumilt väljapoole, näitavad salastatud dokumendid. Budanovi agentuur kavatses rünnata kurikuulsa Vene sõjalise töövõtja Wagner Groupi liikmeid Malis, kus nad pakuvad Mali valitsusele julgeolekuabi ja väljaõpet selle sõjaväelastele, öeldakse dokumentides. Wagner on mänginud keskset rolli Venemaa sissetungis Ukrainasse ja pakub Venemaa sõjalistele jõududele olulist rindetoetust.

„Pole teada, millises etapis operatsioonid [Malis] praegu olid ja kas HUR on saanud loa oma plaanide elluviimiseks,” öeldakse NSA dokumendis.

HUR töötas välja ka plaanid korraldada varjatud rünnakuid Vene vägede vastu Süürias, kasutades kurdide salajast abi. Ukraina president Volodõmõr Zelenski peatas pealetungi, kuid üks luuredokumentidest kirjeldab üksikasjalikult, kuidas Budanovi agentuur võib siiski korraldada varjatud rünnakuid, mis väldiksid Ukraina valitsuse enda seotust.

Washingtoni ja Euroopa ametnikud on manitsenud Ukrainat rünnakute eest väljaspool selle territooriumi, mis nende arvates läksid liiga kaugele. Pärast seda, kui augustis Moskva lähedal tappi autopomm Darja Dugina rünnakus, mis näis olevat mõeldud tema isale – vene rahvuslasele, kelle kirjutis oli aidanud kujundada Kremli narratiivi Ukrainast –, teatasid lääne ametnikud, et tegid Zelenskile selgeks, et nad peavad Ukraina ametnikke vastutavaks. Rünnakut peeti provokatiivseks ja sellele järgnes Venemaa karm reaktsioon, ütlesid ametnikud.

USA ametnikud on mures ka selle pärast, et Peking peab tõenäoliselt Ukraina rünnakuid Venemaal „võimaluseks muuta NATO agressoriks” ja et Hiina võib suurendada oma toetust Venemaale, kui ta tunneb, et rünnakud on „olulised”, seisab salastatud dokumentides.

Seni on ametnikud öelnud, et pole viiteid sellele, et Hiina oleks rahuldanud Venemaa palvet anda surmavat sõjalist abi. Ukraina rünnakus Moskvale USA või NATO relvadega viitaks aga Peking tõenäoliselt sellele, et „Washington oli otseselt vastutav konflikti eskaleerumise eest” ja annaks võimaliku põhjenduse Hiina relvadega Venemaa relvastamiseks, järeldab analüüs.

USA on keelanud Ukrainal kasutada Ameerika relvastust Venemaa ründamiseks. Üks Ukraina ametnik, kes nagu teisedki soovis jääda anonüümseks, viitas detsembris toimunud rünnakule Venemaa strateegiliste pommitajate baasi vastu, milles kasutati Ukrainas toodetud droone, et tõestada, et Kiiev järgib Washingtoni kehtestatud reegleid.

Ukraina ametnikud on pikka aega eraviisiliselt öelnud, et USA-l on de facto kontroll mõningate sõjaliste operatsioonide üle. Näiteks ei lase Kiiev tavaliselt oma täiustatud USA raketisüsteeme ilma USA sõjaväelaste poolt Euroopas asuvast baasist kinnitatud või esitatud koordinaatideta, et tagada löökide täpsus ja säästa suurtükiväge.

Ukraina kõrge ametnik ütles, et Kiievi valmisolek teatud sihtmärke mitte tulistada ja ameeriklastega kooskõlastada peaks julgustama Ühendriike pakkuma moodsamaid ja pikema ulatusega relvi, nagu armee taktikaline raketisüsteem ehk ATACMS, mis suudab tulistada kuni 300 kilomeetri kaugusele. Ametnikud ütlesid, et Bideni valitsuse ametnikud on keeldunud relva üle andmast, mida on piiratud koguses ja mida Venemaa võib pidada Ameerika Ühendriikide puhul eskalatsiooniks.

Löögid Venemaal on andnud moraalse tõuke Ukraina kodanikele, kes on hakanud salapäraste plahvatuste tagajärjel tekkivat suitsu nimetama „bavovnaks” ehk „puuvillaks”. Kauplustes müüakse Kremli seintel õitsevate puuvillaste lilledega T-särke ja puuvillased kimbud on populaarsed kingitused.

Rünnakud võivad jõuda ka Putinini. Julgeolekuprobleemidele viidates otsustas ta hiljuti ära jätta mõned piirkondlikud võidupüha paraadid, millega tähistatakse Nõukogude Liidu poolt Natsi-Saksamaa üle saavutatud võidu aastapäeva. 9. maid peetakse Venemaa üheks olulisemaks pühaks ja Kremlile võimaluseks tankide ja muu relvastuse näitamisega Moskva kesklinnas oma sõjalist musklit pingutada.