Lääne relvajõudude poolt tugevdatud Ukraina õhutõrje on enam kui aasta hoidnud Vene lennukeid eemal.
Kuid ilma tohutu laskemoona lisamiseta võib USA ametnike ja Pentagoni äsja lekkinud dokumentide kohaselt puruneda kogu Ukraina õhutõrje, mida nõrgestavad korduvad Vene droonide ja rakettide lained, mis võib võimaldada Venemaa presidendil Vladimir Putinil valla päästa surmavad hävitajad viisil, mis võib muuta sõja käiku, vahendab New York Times.
Sissetungi algusaegadel sooritasid Vene lennukid sadu lahingulende Ukrainas asuvatele sihtmärkidele. Kuid kombinatsioon Ukraina komandöride kiirest reageerimisest ning Vene pilootide kehvadest luureandmetest ja halvast sihtmärgistamisest jättis paljud Ukraina sõjalennukid ja õhutõrje puutumata, takistades Moskval saavutada kontrolli taeva üle lahinguvälja kohal ja sundides Venemaad hoidma suurt osa oma õhujõududest võitlusest eemal.
Nüüd on Pentagoni ametnikud mures, et Moskva kaugelt suunatud rünnakute tulv tühjendab Ukraina raketivarud, mida ta enda kaitseks kasutab. Ja eelmisel nädalal lekkinud USA kaitseministeeriumi Pentagoni hinnang veebruari lõpust maalib veelgi süngema pildi.
Nõukogudeaegsete õhutõrjesüsteemide S-300 ja Buk rakettide varud, mis moodustavad 89 protsenti Ukraina kaitsest enamiku hävitajate ja mõnede pommitajate vastu, ammenduvad prognooside kohaselt täielikult vastavalt 3. maiks ja aprilli keskpaigaks. 28. veebruaril välja antud dokumendi hinnang põhines toonastel tarbimismääradel. Pole selge, kas need määrad on muutunud.
Samas dokumendis hinnati, et Ukraina õhutõrje, mis on loodud kaitsma vägesid rindel, kuhu on koondunud suur osa Venemaa õhujõududest, kustub 23. maiks täielikult, mille tulemuseks on õhutõrje koondumine sügavamale Ukraina territooriumile.
Kui see juhtub, väidavad ametnikud, võib Moskva otsustada, et tema hävitus- ja pommituslennukitel on lõpuks turvaline võitlusse astuda ning sõja tulemust muuta.
Pentagoni kõrged ametnikud ütlevad, et selline samm oleks Ukraina jaoks suur probleem, eriti kui Venemaa hävitajatele ja pommijatele antakse vabamad käed rünnata Ukraina vägede positsioone ja olulisi suurtükiväe sihtmärke kohapeal.
Ukraina õhutõrje tugevdamiseks teatas Joe Bideni valitsus eelmisel nädalal, et saadab osana 2,6 miljardi dollari suurusest abipaketist täiendavaid õhutõrjetõrjeseadmeid ja laskemoona, millest osa kasutatakse Kiievi ettevalmistamiseks kevadiseks pealetungiks Vene vägede vastu. Kas sellest piisab, sõltub ametnike sõnul mitmest tegurist, sealhulgas sellest, kas NATO liitlased teevad oma tarneid ise ja kas Putin keeldub jätkuvalt riskimast oma sõjalennukitega.
Ameerika drooni allatulistamine Vene hävitaja poolt eelmisel kuul Musta mere kohal suurendas kartusi, et Kreml otsib võimalusi sõjas oma õhujõudude kasutamiseks. Maailma moodsate sõjalennukite kataloogi andmetel on Venemaal endiselt märkimisväärne õhuvõimekus, umbes 900 hävitaja ja umbes 120 pommitajaga.
„Vene armee on löödud,” ütles staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley veebruaris MSNBC saatele „Morning Joe” antud intervjuus. „Kuid Vene õhuvägi seda pole.”
Tõepoolest, ühe teise lekkinud Pentagoni dokumendi hinnangul on praegu Ukraina piirkonda paigutatud Venemaa hävitajate arv 485 võrreldes 85 Ukraina lennukiga.
Paljud eksperdid eeldasid, et Vene õhuvägi, mille selgroog on MIG ja uuema põlvkonna Suhoi reaktiivlennukid, on sõja esimestel kuudel otsustav tegur. Kuid see on olnud tõrjutud palju väiksemate Ukraina jõudude vastu Kiievi puutumata jäänud õhutõrje ning Venemaa taktikaliste ja strateegiliste vigade tõttu.
Ukraina korraldas pärast esimest kolme sõjapäeva oma mobiilsed maa-õhk raketipatareid ümber ning tulistas eelmisel aastal alla mitu Vene Su-34 ja muud ründelennukit. Ukraina patareid tulistasid oma raketid välja ja liikusid seejärel kiiresti erinevatesse kohtadesse, et Venemaa ei tuvastaks nende positsioone ega annaks vastutuld.
Kui tema sõjalennukid alla tulistati, tõmbas Putin need tagasi. Suure osa sõjast on need reaktiivlennukid ja maapealsed ründelennukid nagu Su-25, keskendunud lendudele piki rindejoont, lastes rakette Ukraina positsioonidele, samuti kaugmaarakettide rünnakutele Venemaa või Valgevene territooriumilt.
„Nad tegid valiku, et nad ei ohverda oma rüütleid etturite nimel,” ütles mõttekoja RAND Corporation vanempoliitikateadur Dara Massicot. „Selle asemel paiskavad nad need mobiliseeritud väed ilma korraliku õhutoetuseta, sest need on rikkalikum ressurss.”
Alates sissetungi algusest on Ukraina õhutõrje hoidnud ära Venemaa raketi- ja droonirünnakute pealetungi. Kuid need süsteemid on Ameerika sõjaväeametnike ja lekkinud dokumentide andmetel kiiresti ammendumas, pakkudes potentsiaalselt võimalust Vene lennukitele tõsist kahju teha.
Õhutõrje on kihiline, koosnedes erinevat tüüpi relvadest, mis on mõeldud erinevatel kõrgustel lendavate lennukite ja rakettide tõrjumiseks – alates madalalt lendavatest helikopteritest kuni kõrgpommitajate ja tiibrakettideni. Ukrainas on neid kaitserelvi kasutatud ka droonide ja tiibrakettide sihtimiseks, kuna Ukraina väed on püüdnud kaitsta oma linnu Venemaa rünnakute eest riigi taristu vastu.
Need on nagu Jenga torn: kui ühe tüki välja võtate, on ülejäänud haavatavad. Kui Ukraina õhutõrje kokku variseb või oluliselt väheneb, on maaväed, eriti suurtükivägi otseses ohus. Ja ilma suurtükkideta, mis on sõjategevuse selgroog on Vene vägedel võimalus lahinguväljal märkimisväärset edu saavutada.
Ukraina õhujõudude väejuhatuse pressiesindaja Juri Ihnat ei eitanud, et Ukraina kannatab õhutõrje laskemoona ammendumise tõttu, kuid ütles, et lääne partnerite tarnitud uued süsteemid võivad täielikult asendada kasutatud süsteemid.
„Küsimus on numbrites,” ütles ta tekstisõnumis. „Nende täielikuks asendamiseks vajame palju süsteeme ja ma ei ütle teile, kui palju.”
Üks USA kaitseametnik ütles, et Pentagon on Ukraina praeguse õhukaitse nõrgenemise pärast mures ja see on olnud pidev mure juba mitmeid kuid.
Teine kõrge Ameerika sõjaväeametnik ütles, et nende süsteemide tugevdamine ja asendamine on otsustava tähtsusega, et aidata Ukrainal kevadel territooriumi tagasi saada.
„Teate, see on üsna kõrge riskiga ülesanne lennata õhutõrje keskmesse ja seejärel püüda seda rünnata,” ütles endine USA hävitajapiloot kindral Philip Breedlove, kes oli liitlaste Euroopa kõrgeim komandör. „Nii et Venemaa kardab endiselt Ukrainasse lendamist, sest seal on endiselt üsna palju Ukraina komplekte ja aeglaselt, nii aeglaselt, liiga aeglaselt, hakkab lääs saatma veelgi paremat varustust ja rohkem varustust.”
Nii et kui USA ja Euroopa riigid saadavad Ukrainasse tanke, lahingumasinaid ja laskemoona, on nad ka suurendanud jõupingutusi riigi õhutõrje tugevdamiseks. Nad ei ole saatnud mitte ainult rakette Ukraina olemasolevatele süsteemidele nagu nõukogudeaegsetele S-300-dele, vaid ka uusi süsteeme.
Pentagoni ametnikud ütlevad, et nende püüdlustes Ukrainat praegu aidata on oluline osa tagamisel, et see suudaks ka edaspidi hoida Vene piloodid võitlusest eemal. Kõrge sõjaväeametnik ütles, et USA valitsus ja Lääs peavad veenma Putinit, uuendades Ukraina õhutõrjet, et kui ta otsustab sisse minna, kaotab ta oma sõjaväe tugisamba.
Isegi ilma oma õhuväge kasutamata on Putin välja lasknud nii palju rakette, et Ukraina on ammendanud oma õhutõrje neid alla tulistades. USA ametnikud kardavad, et Moskva võib nüüd otsustada, et lahingumaastik on piisavalt turvaline, et saata lahingusse oma hävitajad ja pommitajad.
„Venemaa iganädalased tiibrakettide rünnakud on paljudel juhtudel tõrjutud kaitsvate rakettidega ja see alandab võimekust,” ütles Strateegiliste ja uuringute keskuse vanemteadur ja selle raketitõrjeprojekti juht Tom Karako. „Sa ei pea olema matemaatik, et teha aritmeetikat ja arvutada, et NASAMS ja Hawks ning muud napid õhutõrje raketid on ammendumas.”
Sõja esimestel kuudel tugines Ukraina õhusõidukite, tiibrakettide ja ballistiliste rakettide sihtimisel suurel määral kesk- ja pikamaa maa-õhk-süsteemidele S-300 ja Buk.
Lääneriigid on hakanud Kiievile saatma keerukamaid süsteeme. Oktoobris alustas Saksamaa õhutõrjepatareide IRIS-T saatmist, millest igaüks koosneb radarist, juhtimissüsteemist ning kolmest raketiheitjast, mis kannavad kokku 24 raketti.
Novembris sai Ukraina oma esimese täiustatud maa-õhk raketisüsteemi NASAMS-i saadetise, mida toodavad ühiselt USA ja Norra. Iga NASAMS sisaldab radarit, andureid ja raketiheitjat, mida saab laadida kuue raketiga, ja mobiilset juhtimiskeskust, kus sõdurid saavad jälgida õhus liikuvaid ohte.
Ja sel kuul lõpetavad mitukümmend Ukraina sõdurit Patrioti raketisüsteemi alast koolitust. Ukraina väed paigutatakse eesliinile, relvastatud Ameerika kõige arenenuma maapealse õhutõrjesüsteemiga. Patriot on teoreetiliselt mobiilne. Kuid see on üsna lihtsalt avastatav ja Venemaa on juba lubanud, et võtab selle sihikule.
Kuid Ukraina vajab lähikuudel rohkem – palju rohkem – kui Patriot, väidavad sõjaväeametnikud ja Pentagoni hankeametnikud on juba uurinud liitlaste varusid.
Mitmed Ameerika ametnikud ütlesid, et vaatamata hirmule, et Vene õhuvägi võib rünnata, võib selline samm olla Putini jaoks riskantne. „See, et ta õhuväe mängu tagasi toob, ei tähenda, et sellel oleks tohutu edu,” ütles kindral Breedlove.
