Praegu on Arktika piirkonnas Norra põhjaosas käimas suur NATO õppus Joint Viking. NATO ja liitlased on selles piirkonnas õppuste arvu suurendanud. Sellel on ka arusaadav põhjus.
Nimelt on Venemaa vaikselt suurendanud sõjalist aktiivsust selles piirkonnas, rääkis Norra mereväe ülem Rune Andersen.
Admiral Andersen jälgib õppuste käiku, samal ajal andis intervjuu Soome Yle-le. Tema sõnul on Arktika piirkond Venemaale väga oluline, kuna seal asub mereväe laevastiku kodusadam ning tuumarelvaga allveelaevade baas.
Piirkonnas on ka nafta- ja gaasimaardlad. Briti mõttekoja International Institute for Strategic Studies ja uudisteagentuuri Reuters kogutud andmetel on Venemaal praegu Arktika piirkonnas NATO-ga võrreldes umbes kolmandiku võrra rohkem baase.
Venemaa on loomulikult hoidnud teavet oma tuumarelvade täpsete asukohtade kohta saladuses, kuid regulaarselt katsetab ta oma tuumarelva heidutusvõimet just Arktika piirkonnas.
NATO ja tema liitlased peavad signaale tähelepanelikult kuulama, mõistma seda arengut ja agressiooni, ütleb Andersen. Peame säilitama Arktika piirkonna tasakaalu, olema kohal ja pakkuma vastuheidutust, lisab ta.
NATO kohalolek Arktika piirkonnas kasvab. Märtsis avas Suurbritannia Norra põhjaosas NATO sõjaväebaasi. Camp Vikingina tuntud koht on umbes tuhandest sõdurist koosneva Briti mereväe löögijõu baasiks.
Kuna Norra ei luba oma territooriumile võõrvägede alalisi baase, tegutseb Camp Viking umbes kümme aastat.
Lisandunud on ka õppused. Märtsis treenivad NATO ja tema liitlased Norra põhjaosas sõjalistel õppustel Joint Viking ja Joint Warrior.
Koostöö peab toimima nii maal, merel kui ka õhus ja külmades tingimustes. Õppuse sooritamise hetkel on olnud ligi 30 külmakraadi, seega üks selle eesmärke – tegevus külmas – on täidetud.
Joint Viking ja Joint Warrior kaasavad kokku üle 20 000 sõduri kümnest erinevast riigist. Kõige rohkem on välisvägesid Suurbritanniast, Kanadast, Norrast ja Ameerika Ühendriikidest. Seekord on Soome kohal vaatleja rollis.
Varasematel aastatel pole NATO õppused vaenlast nii otseselt nimetanud. Nüüd ei jäänud selgusetuks, mille ja kelle vastu treenitakse.
Kuigi praegu on nii NATO kui Venemaa pilgud Ukrainale suunatud, tuleb Venemaa algatatud agressioonisõjas Anderseni sõnul aeg, mil tuleb valmistuda ka muudeks asjadeks.
Me ei saa end lohutada tõsiasjaga, et Venemaa maavägedel on Ukrainas suuri probleeme. Venemaa on prioriteediks seadnud mere- ja õhuväed ning need asuvad suures osas Arktika piirkonnas.
Anderseni sõnul on Venemaa eriti arendanud oma allveelaevastikku.
Juulis sai Venemaa merevägi uue allveelaeva Belgorod. See võib kanda hiiglaslikke Poseidoni torpeedosid, mida saab varustada tuumalõhkepeadega.
Allveelaev on loodud mööda mere põhja liikudes rannikukaitsest mööda hiilima.
Hiina on huvitatud samuti Arktika piirkonnast. Vene sõjalaevad harjutasid Hiinaga möödunud aasta septembris Siberis ja Jaapani merel. Norra seevastu tõstis oktoobris valmisoleku taset.
NATO riigid harjutavad Põhja-Jäämerel ka allveelaevade sõda.
Joint Warriori koosseisu kuuluvad muu hulgas Norra mereväe allveelaev, Briti mereväe dessantlaev ja teised sõjalaevad.
Admiral Anderseni sõnul tugevdab Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga oluliselt Arktika piirkonna kaitset.
Põhjamaade koostöö on juba hästi sujunud. Meil on sama mentaliteet, võime töötada arktilises keskkonnas ja üksteisest kergesti aru saada. Saame tegutseda maal, merel ja õhus, nendib Andersen.
Andersen rõhutab, et Soome on tugev kaitsejõud ka Läänemerel.
Kui Rootsi ja Soome ühinevad kaitseliiduga, on kaheksast Arktika riigist seitse NATO liikmed. Kaheksas riik on Venemaa.
